Seda aga ei juhtunud ja kui veel mõne nädala eest spekuleerisid paljud USA sisepoliitikat kajastavad väljaanded, et nn alt-right’i (koondnimetus USA valgete ülemvõimu taotlevale paremäärmuslusele – toim) ja Donald Trumpi mesinädalad on läbi ja esialgne vaimustus «oma mehe» Valgesse Majja saamise üle näib olevat raugenud, siis nüüd on selge, et Trump on asunud tegema teoks kampaanialubadusi, mida paljud pidasid võimatuks.
Alt-right’i juhtfiguur Richard Spencer väitis eelmisel nädalal intervjuus, et ükskõik, kas Trump seda tahab või mitte, on ta osa alt-right-liikumisest.
Trumpi suhe paremäärmuslusse on olnud kahetine. Suuremalt jaolt on alt-right ise tulevaselt presidendilt toetust otsinud, nähes Trumpi õigel ajal avanenud võimalusena, kelle abil oma häält kuuldavaks teha. Trump on igasugusest toetusest lahti öelnud.
Samas määras Trump oma nõunikuks paremäärmuslaste hääletoru Breitbart Newsi juhi Steve Bannoni ja on ajanud alt-right’ile väga meelepärast poliitikat nii immigratsiooni kui ka abordiseaduste vallas.
Peale reaalsete poliitiliste otsuste on Trumpi administratsioon aidanud ette valmistada pinnast ka uutlaadi tõemonopoli kujundamisele ja nihutanud avalikult aktsepteeritava väljenduse piire, olgu selleks siis Kellyanne Conway «alternatiivsed faktid» või Trumpi arvukad ksenofoobsed avaldused.
Kui Trump pääseb isegi riigi kõrgeimalt positsioonilt vähemusi solvates suurematest tagajärgedest, innustab see äärmuslike vaadetega rühmitusi tema eeskuju järgima.
Valge rahvusluse mõttekoja liider Richard Spencer sõnas novembris kurikuulsa «Heil Trump!» saluudiga lõppenud üritusel peetud kõnes, et alt-right võitleb «uue normaalsuse» eest ja Donald Trump on samm selle uue normaalsuse poole.