Postimees 1906. aastal: Saksa leeri kära pääle

Oi vennike, missugune kära Balti Saksa leeris on tõusnud! Kõik avaliku protesti pärast, mis Eesti haritlased Tartust 18.skp. päälinna Vene ajalehtedele sõjaseaduse ülearuste valjuste vastu saatsivad. Kära tegijaid on mitut liiki.

Kõige ägedamini ja enne teisi tõstis häält Tartu Saksa ajaleht. Harilikult hõigatakse seda «häälekandjat» pilgates «Tartu tantaks», sest et tema oma lahja leemega liig vähe mehist olekut ilmutab. Seekord leekis aga Saksa üleaedne lausa tules. «Vilets ajaloo võltsimine», «alatu vale», «jultunud petmise-katse» – sarnased lõhkepommid aina lendavad.

Saksa leht põles vihast, kuidas Eesti haritlased julgenud avalikult ütelda, et meie maa rahutuste ja kurbade rüüstamiste tekkimises suur osa süüd just Saksa olluse pääle langevat. See olla just kõige viletsam ajaloo võltsimine. Sest kõik olevat ju ainuüksi Eesti ajalehtede ja kihutajate süü. Just meie ajaleht olevat kõige õelam kihutaja olnud. /…/

Kõiki neid vihast nõretavaid sõjasõnu kannavad teised Saksa lehed ühes kooris edasi. Ajalehtede sõjaviisi hulka kostavad aga veel üksikute olevuste haukumised aia tagant, kes nüüd, kus sõjavõim meie maa üle valitseb, hästi «julged» on, kuna nemad ärevuse kardetavatel päevadel häbistavat argtust üles on näidanud.

Saksa ajalehed, kes paari kuu eest küllalt ei jõudnud kiita, et «Postimehel» ja tema toimetajal julgust oli «tormilistel oktobri päevadel» omavolilise vägivalla vastu välja astuda, leiavad nüüd paraja aja meie vastu sõjasarve puhuma hakata.

Kuulame lähemalt, mis neist sõjahelidest tõepoolest välja kostab!

30.01.1906