Keskerakonna volikogu pooldab halli passi omanikele kodakondsuse andmist, EKRE volikogu on vastu

Hall pass. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Laupäeval kogunenud Keskerakonna volikogu võttis vastu halli passi omanikele lihtsustatud korras kodakondsuse andmist pooldava avalduse, samal ajal kogunenud Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu asus aga vastupidisele seisukohale.

Keskerakonna volikogu märkis, et Eestis elab ligi 80 000 määratlemata kodakondsusega inimest, mis näitab suurt lahendamata probleemi.

«Keskerakonna volikogu hinnangul on vajalik tõsta fookusesse määratlemata kodakondsusega inimeste arvu vähendamine ning Eesti kodanike arvu kasvatamine. Seni on Vabariigi Valitsust juhtinud erakonnad püüdnud antud probleemist mööda vaadata ning ajutiseks lahenduseks loodud niinimetatud halli passi süsteem on muutunud püsivaks probleemiks, mis lõhestab Eesti ühiskonda,» märkis volikogu.

Keskerakond märkis, et hallide passide süsteemile ning selle muutmise vajadusele on tähelepanu juhtinud ka mitmed ühiskonnateadlased ja rahvusvahelised organisatsioonid.

«Poliitiliste oponentide katsed sildistada antud probleemikäsitlust valimiskampaaniaks, pole tõsiseltvõetavad. Selline on Keskerakonna seisukoht olnud juba aastaid. Vastuseis määratlemata kodakondsuse probleemi lahendamisele on ühtlasi vastuseis Eesti ühiskonna suuremale sidususele, tegemist on Eesti riikluse kindlustamise ja elanikkonna ühtsuse tagamisel äärmiselt olulise küsimusega,» märkis Keskerakond.

Keskerakonna volikogu avaldas toetust erakonna esimehe, peaminister Jüri Ratase seisukohale määratlemata kodakondsusega inimeste arvu vähendamiseks.

«Ka Keskerakonna volikogu leiab, et 25 aastat Eestis elanud inimestele tuleb anda kodakondsus lihtsustatud korras. Inimesed, kes elasid Eestis enne 20. augustit 1991 ning on tänaseks rohkem kui veerand sajandit siin elanud, töötanud, makse maksnud ja lapsi kasvatanud, on meie inimesed. Debatt selles küsimuses tuleb avada ning probleemsed kohad ühiskonnas läbi arutada. Määratlemata kodakondsuse küsimuse lahendamine on 2019. aasta riigikogu valimiste üks põhiküsimusi,» seisab Keskerakonna volikogu avalduses.

EKRE: Eesti kodakondsuspoliitika aluseid ei tohi lammutada

Laupäeval kogunenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu rõhutas, et Eesti on ainus riik maailmas, kus eestlastel kui põlisrahval on eelisõigus ja kohustus luua tingimused oma rahvuse, keele ja kultuuri kestvaks arenguks ning rahvuslikuks julgeolekuks. Omariiklus tähendab Eesti põhiseaduse preambulis sätestatud väärtuste ja eesmärkide tingimusteta täitmist, hoidmist ja kaitsmist.

«Volikogu on seisukohal, et eesti rahvuse õitsengu parim garant on põhiseaduses ette nähtud rahvusriigi põhimõtte järgimine igas riigielu puudutavas küsimuses. Riik saab põlisrahvuse huve kaitsta ja edendada ainult siis, kui kodakondsus on valdavalt kattuv rahvusega. Me ei poolda multikultuurset riiki, sest selle põhimõtte rakendamine on mujal maailmas viinud põlisrahvaste suhtes äärmiselt negatiivsete tagajärgedeni. Me ei toeta kodanikupõhise riigi mudelit, mis eitab rahvuse ja kultuurilise identiteedi keskset rolli kodanikkonna ühtsuse ja solidaarsuse alusena,» rõhutas EKRE volikogu.

Volikogu märkis, et erakond seisab rahvusvahelisel õigusel tugineva Eesti kodakondsuspoliitika aluspõhimõtete eest, mis pandi paika iseseisvuse taastamise ajal.

«Tollal jõuti valuliselt vaikiva ühiskondliku kokkuleppeni, mille kohaselt nõukogude okupatsiooniperioodil Eestisse elama asunud isikud ei pea siit lahkuma, aga peavad kodakondsuse omandamiseks läbi tegema naturalisatsiooniprotsessi: õppima ära keele, tegema kodakondsuseksami, täitma paiksustsensuse. Viimase 25 aasta jooksul on umbes 150 000 isikut, kes ei oma sünnijärgset Eesti kodakondsust, selle protsessi läbinud. Nad on valinud Eesti oma kodumaaks. Peale selle on Eesti erinevad valitsused teinud ülilihtsaks kodakondsuse saamise isikutele, kes on siin sündinud, kuid kelle kumbki vanem pole Eesti kodanik,» seisab avalduses.

EKRE volikogu ütles oma avalduses, et  peaminister Jüri Ratase soov anda Eesti kodakondsus umbes 80 000 inimesele, kes ei ole 25 aasta jooksul soovinud teha omapoolset pingutust naturalisatsiooniprotsessi läbimiseks, on ühe olulise Eesti ühiskonna hapra kokkuleppe purustamine.

Muuli: halli passi omanikele kodakondsuse andmise üle peavad otsustama kodanikud

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liikme Kalle Muuli hinnangul peaksid halli passi omanikele lihtsustatud korras kodakondsuse andmise üle otsustama Eesti kodanikud ning seda teemat tuleks avalikult arutada järgmiste riigikogu valimiste eel.

Keskerakonna esimehe Jüri Ratase ettepanek küsida järgmistel riigikogu valimistel halli passi omanikele kodakondsuse andmise kohta rahva arvamust väärib igati toetust. Kodakondsuspoliitika muutmine on nii oluline küsimus, et selleks tuleb kindlasti küsida rahva arvamust. Valimised on selleks üks paremaid võimalusi ja nii tähtsaid asju saavadki otsustada ainult kodanikud, kes riigikogu valivad.

Kaks kuud tagasi tahtis Keskerakond halli passi omanikele lihtsustatud korras kodakondsuse andmist kirjutada koalitsioonilepingusse. Varem on sedasama nõudnud ka nimekas sotsiaaldemokraat Urve Palo, kes on praegu valitsuse liige. Isamaa vastuseisu tõttu jäid kodakondsuspoliitika muudatused koalitsioonileppest välja. Isamaa on nüüd ja edaspidigi kindlalt vastu kodakondsuse nullvariandile ja kuni Isamaa on valitsuses, nii kaua ei hakata ka kellelgi Eesti kodakondsust niisama jagama.

Aga hoolimata Keskerakonna ja Isamaa vastasseisust selles küsimuses on peaminister Jüri Ratasel põhimõtteliselt õigus, et nii tähtsate otsuste tegemisel ei peaks erakonnad piirduma üksnes omavaheliste läbirääkimistega koalitsioonikõneluste suletud uste taga.

Kui Keskerakond võtab järgmiste riigikogu valimiste üheks teemaks kodakondsuspoliitika, siis on kodanikel võimalik teha selge valik. Kes soovib praeguse kodakondsuspoliitika jätkumist ega soovi Eesti kodakondsuse «lennukilt külvamist» mittekodanikele, see hääletab Isamaa poolt.

Kes aga soovib anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras 80 000 halli passi omanikule, see hääletab Keskerakonna või sotsiaaldemokraatide poolt. Seepärast pooldan ma ka peaminister Jüri Ratase ettepanekut küsida rahva arvamust ja arutada kodakondsuspoliitikat avalikult järgmiste riigikogu valimiste kampaania ajal.