Uuest aastast jätkub lihtne elu inimestel, kes teenivad iga kuu ühesugust palka ega saa kunagi mingit lisatulu. Kui aga tekib vajadus müüa päranduseks saadud metsa või tööandja maksab hea töö eest preemiat, siis lihtsus kaob. Veelgi segasemaks muutub olukord, kui inimene on edasipüüdlik ja leiab endas jõudu käia tööl mitmel kohal.
Loomulikult on kõike endiselt võimalik välja arvutada ja teatud pingutuste tulemusel ka valemisse suruda. Siin on aga üks suur AGA. See eeldab, et maksumaksja suudab oma eelarvet planeerida aasta kaupa. Oskab arvesse võtta ootamatut tulu, arvestada mitmest töökohast laekuvat tulu ühtsena ja arvutada selle põhjal ise maksuvaba summa.
Postimees koostas kolm üsna lihtsat stsenaariumi, mille puhul on keeruline inimestele ette heita, et nad pole oma maksukohustust ette välja arvutanud. Kõigil juhtudel tuli välja, et seadusemuudatusest tingitud ja võimuliidu palavalt kiidetud tulumaksureformiga jääb küll iga kuu paljudele inimestele rohkem raha taskusse, kuid reaalsus saabub külma dušina järgmisel aastal, kui riik nõuab sadu eurosid tagasi. Ja maksureformi võit sulab kiiremini kui kevadine lumi.
Võimuliidu targal juhtimisel võetakse kodanikelt õigusi järjest vähemaks, kirjutatakse ette, millal, kuidas ja mis tingimustel mõningaid kaupu osta või tarbida võib. Ühelt poolt kodanikke ei usaldata, riiki juhitakse keeldude ja piirangutega. Teisalt seatakse kümnetele tuhandetele ausatele maksumaksjatele salakaval maksulõks, mis pärsib soovi tulu ausalt ja ametlikult suurendada.