Aarne Seppel: 6000 maksuastet ja lihtne maksusüsteem

Aarne Seppel Foto: Erik Prozes / Postimees

Maksusüsteem on lihtne kahel juhul: kui saad oma tulu mustalt ja makse ei maksa või kui palk laekub kontole ja võid olla kindel, et maksud on makstud. Võimuliidu kompromiss tõi meile maksuseaduse, mida kramplikult hoidutakse nimetamast astmeliseks tulumaksuks, mis aga hookuspookuse abil maksuvaba miinimumiga tekitab meile 6000 astmega maksusüsteemi. Elu on näidanud, et praegunegi süsteem käib paljudele üle jõu, aga on siiski mõningase pingutusega hoomatav.

Uuest aastast jätkub lihtne elu inimestel, kes teenivad iga kuu ühesugust palka ega saa kunagi mingit lisatulu. Kui aga tekib vajadus müüa päranduseks saadud metsa või tööandja maksab hea töö eest preemiat, siis lihtsus kaob. Veelgi segasemaks muutub olukord, kui inimene on edasipüüdlik ja leiab endas jõudu käia tööl mitmel kohal.

Loomulikult on kõike endiselt võimalik välja arvutada ja teatud pingutuste tulemusel ka valemisse suruda. Siin on aga üks suur AGA. See eeldab, et maksumaksja suudab oma eelarvet planeerida aasta kaupa. Oskab arvesse võtta ootamatut tulu, arvestada mitmest töökohast laekuvat tulu ühtsena ja arvutada selle põhjal ise maksuvaba summa.

Postimees koostas kolm üsna lihtsat stsenaariumi, mille puhul on keeruline inimestele ette heita, et nad pole oma maksukohustust ette välja arvutanud. Kõigil juhtudel tuli välja, et seadusemuudatusest tingitud ja võimuliidu palavalt kiidetud tulumaksureformiga jääb küll iga kuu paljudele inimestele rohkem raha taskusse, kuid reaalsus saabub külma dušina järgmisel aastal, kui riik nõuab sadu eurosid tagasi. Ja maksureformi võit sulab kiiremini kui kevadine lumi.

Võimuliidu targal juhtimisel võetakse kodanikelt õigusi järjest vähemaks, kirjutatakse ette, millal, kuidas ja mis tingimustel mõningaid kaupu osta või tarbida võib. Ühelt poolt kodanikke ei usaldata, riiki juhitakse keeldude ja piirangutega. Teisalt seatakse kümnetele tuhandetele ausatele maksumaksjatele salakaval maksulõks, mis pärsib soovi tulu ausalt ja ametlikult suurendada.

Enam-vähem lollikindel soovitus võiks olla inimesel endal seada oma maksuvaba miinimumi määr oluliselt väiksemaks, kui palga suurus võimaldaks. See aga tähendaks, et poliitikute kilked igakuisest maksuvõidust asenduksid parema juhul ühekordse suurema summaga pärast maksudeklaratsiooni esitamist.

Viimase kümmekonna aasta põhjal võib ütelda, et maksuamet on teinud suurepärast tööd. Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamine on nii lihtne, et teinekord tekkib hirm: äkki oleks ikkagi pidanud nelja kliki asemel kaheksa tegema, see peaks ju olema suur ja tähtis asi.

Jääb muidugi lootus, et veel allesjäänud aastaga suudab maksuamet koos raamatupidajatega välja töötada tarkvara, mis võimaldab inimesel endal poolautomaatselt otsustada igakuise maksukoormuse üle, aga üks on kindel: praegune lihtsus kaob.

Ja lõpetuseks: valitsusel võinuks olla julgust ja nimetada maksumuudatus astmeliseks tulumaksuks. Hunti hallivatimeheks ja kurjategijat kurikaelaks kutsumisest ei muutu tema olemus.