Analüüs: kui palju mõjutaks halli passi omanikele kodakondsuse andmine riigikogu valimistulemusi? (8)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu eelmise aasta lõpus võib opositsioon ka nüüd korraldada muudatuste vastu protestimiseks ööistungeid.
Nagu eelmise aasta lõpus võib opositsioon ka nüüd korraldada muudatuste vastu protestimiseks ööistungeid. Foto: Eero Vabamägi

Kuidas mõjutaks kodakondsuseta inimestele kodakondsuse andmine riigikogu valimiste tulemusi, uurivad Eesti väitlusseltsi liikmed Sten Andreas Ehrlich ja Martin Küüsmaa.

Jüri Ratas ütles 23. jaanuaril, et annaks kodakondsuse kõigile Eestis üle 25 aasta Eestis elanud inimestele, et lahendada kodakondsuseta inimeste probleem. Ehkki seda avalikult välja ei öelda, nähakse selles plaanis muuhulgas katset suurendada Keskerakonna valijaskonda.

Arvutasime 2011. aasta rahvastikustatistikale ja 2015. aasta valimistulemustele tuginedes, millised olnuks 2015. aasta riigikogu valimiste tulemused, kui kõigil kodakondsuseta isikutel oleks olnud võimalus hääletada. (Jüri Ratase esitatud plaan sealjuures ei näe ette kõigile halli passi omanikele kodakondsuse andmist - kvalifitseeruks ilmselt alla poole neist.)

Leidsime, et Keskerakond oleks nii saanud Riigikogus 30, Reformierakond 28, SDE 15, IRL 13, Vabaerakond 8 ja EKRE 7 mandaati. Seega oleks Keskerakond saanud juurde 3, Reformierakond kaotanud 2 ja IRL 1 koha. Hinnangud, kas seda on palju, vähe või ootuspäraselt ja kas see on üldse oluline, jätame igaühe enda anda.

Tulemuse saamiseks eeldasime, et kodakondsuseta isikud oleksid valinud sarnaselt Ida-Virumaa valijatega ning jaotasime ilma kodakondsuseta isikute hääled statistikaameti kodakondsusstatistika alusel piirkondade vahel.  Ühelt poolt mõjutas saadud tulemust kindlasti ligi 50 000 valija, kes 59 protsendi ulatuses hääletavad Keskerakonna poolt, lisandumine.

Teisalt võis mõju omada ka ringkondade suuruste muutumine. Riigikogu valimistel jaotatakse mandaadid ringkondade vahel nii, et jagatakse ringkonna valijate arv kogu riigi valijate arvuga. Kuna kodakondsuseta inimesi elab enam Harjumaal ja Ida-Virumaal, oleks nendes piirkondades mandaatide arv tänasest suurem. Tallinn tervikuna ja Harjumaa oleks saanud juurde 1 mandaadi ning Ida-Virumaa 2 mandaati, Järva- ja Viljandimaa piirkond, Jõgeva- ja Tartumaa piirkond, Võru-, Valga- ja Põlvamaa piirkond ning Pärnumaa piirkond oleks kõik kaotanud 1 mandaadi.

Meie arvutus on muidugi umbkaudne, sest sellel on mitu ebatäpset eeldust. Muuhulgas:

  1. Tuginesime statistikaameti andmetele kodakondsuse kohta seisuga 31.12.2011. Aastaks 2015 oli nii kogu rahvastikuarv kui ka kodakondsuseta inimeste arv kindlasti muutunud, ent värskemat elukohapõhist statistikat polnud. Aastaks 2019 või 2023 on nende arv kindlasti veel vähenenud.  

  2. Arvestasime valijateks 15–17- aastased inimesed. Statistikaameti andmed ei võimaldanud jätta neid kodakondsuseta inimeste arvu uurimisel välja.

  3. Lugesime Tallinna üheks valimisringkonnaks. Statistikaameti andmed on Tallinna kohta tervikuna ning ei võimalda jaotada linna osadeks. See võis mõjutada ringkonnamandaatide jagunemist, kuid ilmselt ei teinud seda. Alternatiiv olnuks eeldada, et kodakondsuseta inimesed elavad Tallinna valimispiirkondades võrdselt, mis pole kindlasti tõsi.

  4. Me ei arvestanud isikumandaatidega. Kuna ringkonnamandaatidest arvutatakse isikumandaadid maha, ei mõjuta see lõpptulemust.

  5. Eeldasime, et kodakondsuseta isikud hääletavad nagu Ida-Virumaa valijad. Kodakondsuseta inimesed meenutavad oma demograafialt enim just selle piirkonna valijaid, mistõttu tundus see andvat kõige parema hinnangu.

  6. Eeldasime, et kodakondsuseta isikute valmistel osalemisprotsent oleks 60 protsenti. Selle arvu leidsime Ida-Virumaa ning Tallinna osalemisprotsentide umbkaudse keskmisena.

  7. Eeldasime, et kodakondsuseta inimeste valimine ei mõjutaks seniste valijate valikuid (ceteris paribus).

Siiski usume, et meie tulemus on enam-vähem õige. Ümber jaotataks kolm kohta, seejuures võidaks üks erakond ning kaotaks kaks. Meie arvutuskäik on nähtav siin: LINK.

Lisa: Tabel mandaatide omandamise viisi kohta, sulgudes tegelik valimistulemus 2015. 

 KeskSDEREFIRLEKREVaba
Tallinn11(8)4(3)7(6)3 (3)1(0)2(2)
Harju, Rapla2(2)2(1)5(5)2(2)1(1)1(1)
Hiiu, Lääne, Saare1(1)1(1)2(2)1(1)0(0)1(1)
Lääne-Viru1(1)0(0)1(1)1(1)00
Ida-Viru5(4)1(1)1(1)000
Järva, Viljandi1(1)1(1)1(2)1(1)00
Jõgeva, Tartu1(1)1(1)2(2)1(1)00
Tartu linn1(1)1(1)2(2)1(1)01(1)
Võru, Valga, Põlva1(2)2(2)2(2)1(1)1(1)0
Pärnu1(1)1(1)2(2)1(1)1(1)0
Kompensatsioon5(5)1(3)3(5)1(2)3(4)3(3)
Kokku30(27)15(15)28(30)13(14)7(7)8(8)

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles