Kõrgemad riigiametnikud, aga eriti president ei ole kunagi päris vabad otsustama omaenda maitse järgi, et nad lähevad vaid niisugustesse kohtadesse, mis neile meeldivad ja ei kohtu inimestega, kes ei ole neile mingil põhjusel meelepärased, kommenteerib üks Põhiseaduse Assamblee liikmeid ja praegune riigikogu liige Jüri Adams (VE).
Presidendid ei leia kunagi aega käia kõikides kohtades, kuhu neid kutsutakse. Aga kui riigipea avalikult teatab, et ta ei külasta teatud kohti, kus mingi kodanike rühm praktiseerib mõnda täiesti lubatud tegevust, siis niisuguses avalduses on poliitiline sõnum, mida need inimesed käsitlevad enda suhtes alavääristavana või isegi diskrimineerivana.
Kõrge riigiametnik võib ehk isiklikult jälestada näiteks hokimängu või kirikuid, aga paraku ei ole tal õigust seda oma tunnet avalikult välja näidata. Kõrge riigiametnik ei ole nii vaba kui eraisik.
Põhiseaduses ei ole enamiku asjade kohta, millega president tegeleb, öeldud mitte midagi. Nendes asjades on presidendil õigus ise otsustada ja otsuseid langetada. Aga tema otsuste ümber on ühest küljest eelkäijate poolt kujundatud traditsioonid, teisalt kodanike ootused.
Praegu on selge, kui noor ja veel väheste kogemustega on meie uus riigipea. Presidendi ametit saavad alati saatma ajakirjanduse huvid ja ajakirjanike provokatsioonid. Poliitilised ja huvirühmad saavad ikka üritama tõmmata presidenti omaenda võitlustesse ja vaidlustesse, sest presidendi toetusest loodetakse omaenda eeskavale tuge. Kemplemised Konstantin Pätsi ausamba vastaste ja taganõudjate vahel on võtnud niisugused vormid, mis on ületanud viisakuse piire.
Mitte väga ammu olid samalaadsed ebaviisakused Tallinna Vabadussõja mälestusmärgi või Tartus Kalevipoja kuju taastamise ümber. Riigipea ei peaks laskma ennast meelitada ajakirjanduses avaldama arvamusi veel olematute, teoreetiliste küsimuste kohta, umbes selliste, et kuidas te võiksite tulevikus käituda, kui asjad lähevad nii või teisiti… Igal asjal on ikka oma aeg.