Lugedes Postimehes avaldatud Vabaerakonna aktivisti Märt Meesaki arvamuslugu («Mäng aktsiisidega toob majanduskasvu?», PM 24.01) värske valitsuse seniste otsuste ning edasise tegevuskava kohta, oli seal näha palju kriitikat, kuid vähe Eesti elu edendavaid ideid. Mulle on Vabaerakond alati olnud sümpaatne kui konstruktiivne jõud ja ma loodan, et taas opositsiooni jäämine pole seda muutnud.
Uuel valitsusel pole veel täitunud sadat päeva, kuid juba seniste sammude põhjal saab öelda, et sellel sajandil pole ükski varasem valitsuse vahetumine sellise mahuga muutusi kaasa toonud. Usun, et need muutused parandavad Eesti inimeste elujärge märkimisväärselt.
Vabaerakondlane Meesak väidab, et uue valitsuse sõnad ja teod ei lähe kokku ning ta muretsevat ennekõike maapiirkondade inimesteja ettevõtjate heaolu pärast. Selle väite kinnituseks toob ta peamisena välja valitsuse kava kasvatada alkoholiaktsiisi ning aktsiisipoliitika üldisemalt.
Maaelu põhiküsimus ei ole odav õllehind. Jah, maapoodidest ostetakse seda võrreldes muu kaubaga palju. Kuid õlleaktsiisi puhul on meie jaoks tegemist ennekõike rahvatervise küsimusega. Tuletan meelde, et mõnda aega tagasi soovitas ka sihtasutus Terve Eesti tõsta enam just lahja alkoholi aktsiisi, mis on kaua olnud oluliselt madalam kui kange alkoholi aktsiis. Tervist parandavate meetmete alla liigitub ka suhkrustatud jookide maksustamine, millelt ei ole oodata suuri tulunumbreid riigieelarvesse, kuid tulu tuleb tagasi inimeste paranenud tervisena. On kummaline näha, et Vabaerakond on kasutamas Reformierakonna retoorikat ning soovib üle võtta nende senist rolli alkoholitootjate hääletoruna. Tõsi, nende jookide aktsiisitõus pole üks ühele tulu riigieelarvesse. Mõni pudel tuuakse edaspidi lõunanaabrite juurest, aga veelgi tähtsam on see, et nii mõnigi pudel jäetakse hoopistükkis ostmata.