/nginx/o/2016/10/24/5998857t1hbe45.jpg)
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson (Keskerakond) kaitseb uue valitsuse aktsiisipoliitikat ning toob majandust mõjutavate muutustena esile tulumaksumuudatused, põllumajandustoetused, kodu- ja välismaiseid ettevõtteid võrdsustava teekasutustasu raskeveokitele ning piirangu välimaisele emaettevõttele laenu andmisel.
Lugedes Postimehes avaldatud Vabaerakonna aktivisti Märt Meesaki arvamuslugu («Mäng aktsiisidega toob majanduskasvu?», PM 24.01) värske valitsuse seniste otsuste ning edasise tegevuskava kohta, oli seal näha palju kriitikat, kuid vähe Eesti elu edendavaid ideid. Mulle on Vabaerakond alati olnud sümpaatne kui konstruktiivne jõud ja ma loodan, et taas opositsiooni jäämine pole seda muutnud.
Uuel valitsusel pole veel täitunud sadat päeva, kuid juba seniste sammude põhjal saab öelda, et sellel sajandil pole ükski varasem valitsuse vahetumine sellise mahuga muutusi kaasa toonud. Usun, et need muutused parandavad Eesti inimeste elujärge märkimisväärselt.
Vabaerakondlane Meesak väidab, et uue valitsuse sõnad ja teod ei lähe kokku ning ta muretsevat ennekõike maapiirkondade inimesteja ettevõtjate heaolu pärast. Selle väite kinnituseks toob ta peamisena välja valitsuse kava kasvatada alkoholiaktsiisi ning aktsiisipoliitika üldisemalt.
Maaelu põhiküsimus ei ole odav õllehind. Jah, maapoodidest ostetakse seda võrreldes muu kaubaga palju. Kuid õlleaktsiisi puhul on meie jaoks tegemist ennekõike rahvatervise küsimusega. Tuletan meelde, et mõnda aega tagasi soovitas ka sihtasutus Terve Eesti tõsta enam just lahja alkoholi aktsiisi, mis on kaua olnud oluliselt madalam kui kange alkoholi aktsiis. Tervist parandavate meetmete alla liigitub ka suhkrustatud jookide maksustamine, millelt ei ole oodata suuri tulunumbreid riigieelarvesse, kuid tulu tuleb tagasi inimeste paranenud tervisena. On kummaline näha, et Vabaerakond on kasutamas Reformierakonna retoorikat ning soovib üle võtta nende senist rolli alkoholitootjate hääletoruna. Tõsi, nende jookide aktsiisitõus pole üks ühele tulu riigieelarvesse. Mõni pudel tuuakse edaspidi lõunanaabrite juurest, aga veelgi tähtsam on see, et nii mõnigi pudel jäetakse hoopistükkis ostmata.
Maapoodide suurim mure on Eesti inimeste ostujõud. Kui uue valitsuse maksureform, millest võidab lausa 86 protsenti Eesti töötavast elanikkonnast, jätab suurele osale tööinimestest iga kuu 62 eurot enam kätte, saab eeldada, et maapoodides kasvab toidukaupa ostvate klientide ostukorvi maht. Tegemist on väga suure ja põhimõttelise muudatusega, eriti kui meenutame aegu, mil miinimumpalk oli lausa külmutatud.
Rääkides maapiirkondadest, läheb minu mõte esmalt põllumajandustootjatele ja asjaolule, et üle pikkade aastate makstakse neile taas turgutavaid üleminekutoetusi. On selge, et seda tulnuks teha juba varem, siis kui kurnav seakatk ja madalad piimahinnad sektorit räsisid. Aga nagu nägime, oli põllumajandustootjate lõplikust löögist säästmiseks vaja valitsus välja vahetada.
Kindlasti jagan ma arvamust, et valitsus peab senisest enam tegelema maapiirkondade inimestega. Kuid mida on uus valitsus maapiirkondade inimeste heaolu ning ääremaastumise peatumiseks valmis tegema? Esimese ideena on välja käidud üks Keskerakonna keskseid valimislubadusi, milleks on lubadus doteerida tulevikus täismahus maakonnasiseseid bussiliine ehk muuta ühistransport maakondades sõitjate jaoks tasust vabaks. Praegu maksab riik 2/3 bussiveole kuluvast summast, nüüd kavatseb valitsus lihtsalt kinni maksta ka viimase osa. Tasuta ühistransport suurendab maapiirkondade inimeste võimalusi ning aitab kaasa ääremaastumise vähendamisele.
Vajadus tasuta ühistranspordi järele on suur. Täna on maal elavate inimeste ees olukord, kus tööle jõudmiseks tuleb suur osa oma palgast lihtsalt maha sõita. Olgu selleks kuluks siis kütus autole või bussipilet. Meil on vaja alternatiivi, mis aitaks töötajal raha kokku hoida ning vähendaks maal elamise kulukust. Sellise alternatiivi olemasolu korral julgeksid inimesed maal elada.
Maapiirkondade ettevõtjad tervitasid ka koalitsiooni sammu tühistada Reformierakonna valitsuse otsus, mis nägi ette majutusasutuste käibemaksu tõstmise varasemalt üheksalt protsendilt 14 protsendi peale. Seesuguse käiguga aitame kaasa turismisektori käekäigule ning ennekõike lihtsustame elu keskustest kaugemal asuvate ettevõtjate jaoks, kellele täiendav maksutõus oleks võinud mõjuda surmahoobina.
Kuid räägime korra veel siiski Märt Meesakile peamist muret valmistanud aktsiisipoliitikast. Autor väidab, et kui alkoholipoliitikaga on Eestis halvad lood, siis ega paremad lood polevat ka kütuseaktsiisidega. Huvitaval kombel jätab ta mainimata, et uue valitsusliidu üheks esimeseks otsuseks oli just 2018. aastaks planeeritud diislikütuse aktsiisimäära tõusu tühistamine. Riigieelarve tasakaalu huvides ei saanud ära jätta eelmise valitsuse kinnitatud tänavuse aasta aktsiisitõusu, kuid me saame astuda positiivseid järgmistel aastatel.
Selgitamist vajab ilmselt ka valitsuse kava tõsta maagaasi aktsiisi, mis Vabaerakonna esindaja hinnangul omab märgatavat mõju perede eelarvetele ning ettevõtlusele. Ilma konkreetseid arve mainimata jäävad sellised väited väga loosunglikeks. Tegelikkuses omab maagaasi aktsiisi kasvatamine perede eelarvele võrdlemisi väikest mõju. Mul on hea kolleeg, kelle neljaliikmeline pere kasutab gaasipliiti iga päev toiduvalmistamiseks, tema igakuine gaasiarve tõuseb pärast aktsiisitõusu üks kuni kaks senti. Gaasikütet kasutavas suures eramajas kasvab igakuine arve kütteperioodil vähem kui viie euro võrra, sõltuvalt elamu suurusest. Maagaasi aktsiisitõus mõjutab ettevõtjaid rohkem, kuid seetõttu ongi valitsus arutamas sektoriaalseid erisusi ning võimalust teha energiamahukatele tootmisettevõtetele erandeid energiahindade osas, näiteks gaasiaktsiisi suhtes, ja arutluse all on olnud ka elekter.
Uus valitsus on esimeste ametis oldud kuude jooksul toonud lauale veel mitmeid uuendusi, mis aitavad kinni nõeluda senised tõsised maksuaugud. Üheks selliseks saab pidada valitsuse plaani kehtestada veoautodele teekasutustasu. Euroopa Liidus on kaks riiki, kus sellist maksu ei eksisteeri. Nendeks riikideks on Eesti ja Soome. Kui Eestisse registreeritud vedajad maksavad juba praegu raskeveokimaksu, siis välisettevõtted seda tasuma ei pea. Seega peavad Eesti raskeveokid rahvusvahelisi sõite tehes üleval teiste riikide taristut, kuid teiste riikide veokid Eesti teedesse raha ei panusta. Valitsusel on plaanis hakata alates 2018. aastast maksustama kõikide Eesti teid kasutavate raskeveokite teekasutust.
Teine pikalt poleemikat tekitanud valdkond on välisettevõtete maksustamine. Seni kehtiv ettevõtete tulumaksu süsteem on andnud täiesti legaalse võimaluse neile firmadele, kelle emafirmad on välismaal, viia Eestis teenitud kasum maksuvabalt välja. Meie plaan on tõkestada kasumi varjatud ehk laenudena väljaviimine Eesti äriühingutest. Oleme valitsuses uues süsteemis juba ka kokku leppinud – kui laen antakse, siis kehtestatakse tagatisraha, ja kui laenu tagasi ei maksta, siis maksustatakse seda kui kasumit.
Nagu näha, on möödunud aasta 23. novembril ametisse asunud muutuste liit toonud vähem kui saja päeva jooksul lauale mitmeid uuendusi ja suuri ideid, mis aitavad nii Eesti inimest kui ka majandust. Hirmutamine mõjub väiklaselt ning sellise käitumisega võib Vabaerakond end veel rohkem nurka mängida, selmet otsida valitsusega senisest suuremat koostööd. Uus valitsus on avatud kõikidele ideedele, kuid need ideed tuleb siiski reaalselt lauale tõsta. Vähem kriitikat ja rohkem tegusid!