Indrek Holst: aeg oleks luua päris pensioni II sammas

Indrek Holst (keskel) Foto: Toomas Tatar

Eesti pensionisüsteemis puudub teine sammas, tõdeb SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Valitsuse kava muuta riikliku pensioni (I samba) reegleid on tekitanud vastakaid arvamusi ja pensionisüsteemi muudatuste kommunikatsioon lööb silme eest kirjuks. See teeb omakorda teemast arusaamise veelgi raskemaks. Ometi on mitmed muudatused möödapääsmatud.

Et paremini aru saada, millest Eesti pensionisüsteem koosneb, peaksime hakkama asju õigesti nimetama, tunnistades, et pensionisüsteemis eksisteerib mitte kolm, vaid kaks sammast. Meil on esimene sammas, mida on täiendatud 2002. aastast kogumisskeemiga (et maandada I samba demograafilist riski), ning kolmas sammas, mis on vabatahtlik kogumine.

Kuid meil puudub teine sammas – vähemalt selline, millest reeglina arenenud Euroopa puhul räägitakse. Näiteks Rootsis on I sambasse toodud kogumismehhanism, aga seda ei nimetata II sambaks, sest tema ainuke lisaväärtus on demograafilise riski maandamine riikliku pensioni raames. Nii nagu Eesti teise samba puhul.

Me ei tohi seoses pensioniga üles kütta asjatuid lootusi, kuid just seda on tehtud nn teise samba käivitamisega. Jäeti mulje, et sellest tekib suur lisaväärtus, aga tegelikult rahapuud ei istutatudki. Enamus nn teise samba maksest tuleb meie endi kulul esimesest sambast ning suurim lisaväärtus on täiendav 2% makse, mida iga teise sambaga liituja juurde maksab.

Antud juhul puudutavad muudatused pensioni suurust, mis kunagi tulevikus ulatub kõigest ca 20–25 protsendini keskmisest palgast. Kergesti on kadumas õige fookus – kuidas tagada pensionid, mis on keskmiselt 70 protsenti palgast?

Valitsuse muudatused tõstavad süsteemis üht-teist ringi, aga tegelikku lisaväärtust ei teki. Puudub vaade tervikpildile ja keeruline on seda suureks reformiks nimetada. Pigem poliitiliste eelistuste realiseerimiseks või siis peenhäälestuseks.

Aeg oleks anda vastus, kuidas finantseerida pensioni seda osa, mis peab tekkima tänasele riiklikule pensionile (I + II sammas) lisaks? Jah, meil on kolmas sammas, millel on head üksikisiku soodustused. Praktikas aga kolmas sammas ei tööta, kuna reeglina hakkavad inimesed pensioni peale mõtlema ja ka pensioniks koguma pärast 45. eluaastat, mis on liiga hilja. Tulemuseks on pettumine, aga mitte endas, vaid süsteemis.

Pilt oleks parem, kui iga tööturule siseneja alustaks kohe pensionimaksete tegemist kolmandasse sambasse ning ajal, kui hakatakse tõsisemalt pensioni peale mõtlema, oleks korralik summa juba kogunenud ning väljavaade normaalseks pensioniks ei tunduks enam utoopilisena.

Eestil on aeg luua päris II sammas, mis toetuks tööandjate initsiatiivile täiendada töötajate motivatsiooniskeeme tööandjapensioniga niipea, kui inimene alustab töösuhet. Sellest tekiks päris väärtus, mida keegi ümber ei jaga ning mis annab võimaluse väärikaks pensioniks ka siis, kui esimene sammas veelgi rohkem kokku kuivab.

Heast pensionist lahutab meid ainult üks küsimus: kui palju ja kes maksab? Kui kohe praegu tõsta pensione nii, et see oleks 70 protsenti viimasest sissetulekust, siis peaks riikliku pensioni makse tõusma 20 protsendilt 35-le. Mõeldamatu. Sama tulemuse saaksime, kui tööandja maksaks keskmiselt 10 protsenti palgast töötaja pensioniskeemi kohe, kui sisenetakse tööjõuturule.

Tõsi, puuduseks on see, et pensionär ei saa kohe jõukaks, aga see annaks võimaluse pärandada järgmisele põlvele riskivabama ja konkurentsivõimelisema ühiskonna. Sest meist, tuleviku vanuritest, pole vaja enam sel määral hoolitseda, pigem vastupidi. Pensionäril oleks vara, millest ise ära elada ning vajadusel ka nooremale põlvele appi tulla.