Sergei Metlev: kodakondsus vabas Eestis sündinutele

Sergei Metlev Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eesti Vabariik ei peaks rakendama kodakondsuse nullvarianti neile, kes sattusid siia enne 1991. aastat. Küll aga tuleks anda kodakondsus neile, kes vabas Eestis sündinud, kirjutab riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni nõunik Sergei Metlev.

Peaminister Jüri Ratas tuletas meelde, et Keskerakond seisab endiselt tingimusteta kodakondsuse jagamise eest ja põhjendab seda sotsiaalse pinge vähendamise ja julgeoleku tugevdamise vajadusega.

Kodakondsuse nullvariandi rakendamine on vastuolus põhiseaduses põlistatud õigusliku järjepidevuse printsiibiga. Eesti riigil ei olnud de facto hävingu tõttu võimalust poole sajandi vältel oma territooriumil toimunut kontrollida, kaasa arvatud migratsiooni. Kui õigusjärglus aknast välja visata, siis hakkab mõranema kogu riikluse vundament. Kodakondsuse teemale järgnevad veelgi ägedamad vaidlused Tartu rahu, riigipiiri, omandireformi ja teistel teemadel.

Ei tea küll, kuidas selline vulkaan peaks sotsiaalset pinget vähendama ja julgeolekut tagama. Pigem tekitab see eestlaste valdavas enamuses väga tugevat protesti ja nii püstitataksegi uus «pronkssõdur», täites kogu poliitilise debati leppimatu vastasseisuga. Ei, aitäh, oleme selle üle elanud ja kordust ei soovi. Eriti ajal, mil meie liitlasriigid ja -organisatsioonid elavad läbi silmnähtava nõrkuse aegu.

Kuigi minevik on traagiline, on vale vältida tõsiasja, et nõukogude ajal Eestisse saabunud inimestel on järglasi. Tol ajal Eestisse saabunute lapsed ja lapselapsed, kes sündisid pärast taasiseseisvumist, tunnevad vaid vaba Eestit. Nõukogude Liidust teavad nad peamiselt filmidest ja õpikutest, nagu noored eestlasedki.

Kuigi juriidilisi teadmisi kasutades saaks öelda, et neilegi ei tohi allahindlust teha, on olulised mõõdukuse ja mõistlikkuse argumendid, mis kehtivad ka õiguslike põhimõtete puhul. Tunnil, mil alla 25-aastased siin sündisid, kontrollis Eesti oma piire ja siin kehtis legitiimne riigivõim, mis kehtestas seadusi ja reegleid.

Tuhanded vabas Eestis sündinud on kas Venemaa alamad või kodakondsuseta ehk ei saa osa Eesti kodanikutundest. Nad on Eesti kodakondsust väärt, ja ilma keerulise bürokraatiata. Mujal ja enne taasiseseisvumist sündinutele peavad kehtima samad reeglid, mis praegu, ehk keele- ja kodakondsuseksam (riik toetagu ja motiveerigu). Kui noorte suhtes ükskõikseks jääme, kaotame võimaluse siduda Eesti väärtusruumiga need noored, kel teist kodumaad pole kunagi olnud ja kes on kahe väärtusruumi vahel elades päris tundlikud.