Margus Mihkels: Eesti sööst Soome ummikusse

Margus Mihkels Foto: Toomas Huik

Esimest ei unustata. Ka mitte esimest jänest, kes su autotulede valgusvihku silkab. Ehkki sa tead seda oodata, oled ikka hämmastunud, et ta tõepoolest püsib laternate valgusvihus, kuni sina saad hoo maha, tee teeb pikk-kõrvale soodsa käänaku või ta hüppab lihtsalt meeleheites kõrvale.

Alati muidugi nii hästi ei lähe ja siis jääb vaid õnne tänada, et jänese asemel polnud hobune.

Hobune ja jänes on nimelt hämmastavalt sarnased: mõlemal on perifeerne nägemine. Nende tähelepanu ei koondu eesootavale, vaid jaguneb selle vahel, mis toimub nende ees, kõrval ja taga. Seetõttu kannavadki traavlid silmaklappe – need üsna jäigast nahast väikesed lapatsid ahendavad hobuse vaatevälja, koondavad tema tähelepanu sihile.

Meie vastne valitsus on millegipärast valinud jänese rolli. Silmad pulkas peas kihutatakse kuhugi, ehkki vist endalgi pole aimu, kuhu nimelt. Ilmselt on leitud paslik aeg ellu viia Keskerakonna kunagine valimislubadus «Teeme teisiti!». Lihtsalt teisiti – mitte paremini ega halvemini, lihtsalt teisiti. Et oleks tehtud, noh. Ja nüüd me siis põrutamegi Keskerakonna targal juhtimisel otse öeldes teisale.

Ilmselt on leitud paslik aeg ellu viia Keskerakonna kunagine valimislubadus «Teeme teisiti!». Lihtsalt teisiti – mitte paremini ega halvemini, lihtsalt teisiti.

Mitu korda olete kuulnud väljendit «oleks meil elu nagu Soomes, siis…»? Ilmselt tülgastuseni. Aga te vist jäätegi seda kuulma, sest vähemalt praeguse plaani järgi sööstab Eesti sinna, kuhu Soome on aastakümnete jooksul takerdunud ja kust ta püüab praegu iga hinna eest minema saada.

Kõigest sellest, mida meil püütakse peale sundida, tahetakse Soomes vabaneda. Meil tahab valitsus napsimüüki karmimalt piirata, Soomes lastakse reegleid lõdvemaks. Meil tahetakse juurutada auto ostmise maks, sellel teel absurdini jõudnud Soome tahab sellest sootuks loobuda.

Soome otsustas Euroopa Liidu lahkel loal, et ei hakka tsiklite ülevaatust nõudma ja lepib nende pealt tasutava aastamaksuga, meil pole nendest valikutest juttugi olnud. (Soomes muide sai määravaks arusaam, et inimene on suurem ohuallikas kui masin, aga ilmselt on meil ülevaatuste korralduses kõik nii hästi, et võib inimest usaldada.)

Meil kuuleb aina sagedamini, et poed peaks hiljem avatama ja varem suletama ning et pühapäeviti peaks need üldse kinni olema, soomlased rõõmustavad sellisest jamast pääsemise üle. Ja loetelu siinkohal lõpetamiseks ei suuda jätta märkimata, et ühel ja samal päeval nägin pealkirju vaimus «Eesti lapsed ei söö enam rukkileiba» ning «Rukkileiba süüakse [Soomes] aina enam».

Kes on siin silmaklappidega hobune ja kes pungissilmne jänes, peaks nende lihtsakoeliste näidetegi varal selge olema.

Traavivõistlustel juhtub muidugi, et hobused kukuvad. Nii rängaltki, et neist ei saa enam elulooma. Ent mis oleks üllam: anda otsad võidujanus traavlina või kabuhirmus jänesena?