Postimees 1937. aastal: Prantsuse-Balti koostöö teenib Euroopa rahu

Pariisi maailmanäitus 1937. Foto: Repro

Pariisi maailmanäitusel Balti riikide ühise paviljoni nurgakivi panekul Eesti, Läti ja Leedu saadikud ja nende riikide väljavalitud korraldavad komissarid andsid eine Prantsuse kaubandusministri Baside'i ja maailmanäituse peakomissari Labbe auks.

Einel Leedu saadik Klimas, kõneldes kõigi kolme riigi nimel, ütles: Otsustades esineda Pariisi maailmanäitusel ühises paviljonis Eesti, Läti ja Leedu talitasid nende vastastikustes suhetes valitseva reegli järgi, mis dikteerib neile nende koostöö ja sõprusleping. Saadik avaldas tänu  Prantsuse valitsusele ja Pariisi linnale.

Oma vastukõnes maailmanäituse peakomissar tänas ja õnnitles Balti riike nende osavõtu eest maailmanäitusest. Ta lisas juurde, et Balti riikide ühine osavõtt maailmanäitusest on majanduslikul alal rahvusvahelise tähtsusega. Poliitiliselt on Prantsuse ja Balti koostöö probkeem kujunenud eriti aktuaalseks seepärast, et Eesti, Läti jka Leedu on tihendanud oma ühtsust 1934. a. 12. sept. lepinguga, mis on üheks kiviks ehituses, mille kallal meie kõik töötame suure usuga, et see seisab Euroopa üldise stabiilsuse huvides. Kaubandusminister Bastide oma sõnavõtus rõhutas kolme Balti riigi koostöö sümboolset iseloomu 1937. a. maailmanäitusel, esitades seda näitena nende kolme riigi ühistest pingutustest. Niisugused pingutused on väärtuslikuks kaasabiks üldise rahu organiseerimise töös, lõpetas minister. 20.01.1937