Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/11/26/4738655t1hef64.jpg)
/nginx/o/2017/01/19/6262373t1hcf4c.jpg)
Venemaal räägitakse ametisse astuvast USA presidendist Donald Trumpist praegu rohkem kui Venemaa presidendist Vladimir Putinist. Venemaal on ootused kõrgel, aga need ei pruugi end õigustada. Trumpil on palju keerulisem USA välispoliitikat pöörata ja Vene-Ameerika suhteid lappida, kui arvatakse, räägib Ameerika politoloog Andrew Kuchins.
-Donald Trump ütles kandideerimise kampaania ajal väga palju häirivaid asju Venemaa ja NATO kohta, need tekitasid palju muret mõlemal pool ookeani. Kas me peaksime valmistuma kõige hullemaks või lihtsalt eirama juba liialt suureks paisunud Trumpi-vastast hüsteeriat?
See on küsimus, mille üle paljud siin Washingtonis pead murravad. Trumpi volitused presidendina on piiratud, kuna Ameerika poliitiline süsteem on hästi tasakaalustatud ja läbipaistev. Mis puudutab välispoliitikat, suhteid Venemaa ja NATOga, siis selles on kaalukas sõna Kongressil. See vajab lähemat seletust.
Kui Trump otsustaks tühistada osa või kõik Venemaa-vastased majandussanktsioonid, mis on kehtestatud alates Krimmi annekteerimisest, siis teeksid demokraadid ja vabariiklased Kongressis endast kõik, et kehtestada sanktsioonid Venemaa vastu seadusena, mida tühistada on palju keerulisem kui täidesaatva võimu ehk presidendi korraldusi. Trumpi administratsioon on sellega hästi kursis.
Ka NATO ümberkorraldamine pole nii lihtne, et seda saaks teha Ameerika president üksi. NATO põhineb liikmesriikide konsensusel ja igasugused suuremad muudatused vajaksid kõigi liikmete heakskiitu. Teine oluline faktor on see, mida on rääkinud inimesed, kes hakkavad Trumpi administratsioonis vastutama Süüria, NATO, Venemaa jm poliitika eest. Nende seisukohad on Trumpi valimisteaegsetest sõnavõttudest realistlikumad.
Seega poleks õige ignoreerida Trumpi varasemaid väljaütlemisi, kuid vaatame, mida ta presidendina tegema hakkab. Isiksusena on ta ettearvamatu, ta on selgelt väljendanud, et sooviks näha ka Ameerika välispoliitikas senisest enam ettearvamatust. See on muidugi hea, kui tegemist on Ameerika vastastega, aga mitte nii hea, kui tegemist on liitlastega.
-Viimastel nädalatel on Ameerikas palju räägitud Venemaa sekkumisest Ameerika presidendivalimistesse. Kui tõsine oli Venemaa sekkumine tegelikult?
Luureteenistuste avaldatud järeldustest selgub, et venelased on rünnanud Demokraatliku Partei valimiskomisjoni serverit ja Hillary Clintoni presidendikampaania juhi John Podesta e-postkasti. Seda teemat tuleb võtta väga tõsiselt. Ameeriklased, nagu iga teine rahvas, on väga tundlikud välise sekkumise suhtes sisepoliitikasse ja valimistesse. See pole esimene kord Ameerika ajaloos, kui välisriigid on üritanud meie presidendivalimistesse sekkuda, kuid seekord kasutatud tehnoloogiaga on võimalus tulemust mõjutada tunduvalt suurem.
Arvan, et valimiste käiku mõjutas FBI peadirektor James Comey, kes avaldas Hillary Clintoni e-kirjade juurdluse materjale, kuid Clintoni kampaaniale sai lõpuks saatuslikuks valesti valitud strateegia demokraatide kindluseks olnud osariikides (Michigan, Wisconin jt), mis seekord hääletasid vabariiklaste poolt.
-Millised tagajärjed võivad Venemaa sekkumisel olla Trumpi valitsuskabinetile, Venemaale?
Raske öelda, millised on tagajärjed Trumpi administratsioonile, sest pole väga selge, millised olid nende plaanid. Venemaalt lähtunud küberrünnakud piiravad kahtlemata Trumpi administratsiooni tegutsemisvabadust suhetes Venemaaga.
On kolm põhilist julgeolekuteemat, milles Venemaa ja USA peaksid rohkem koostööd tegema: küberturvalisus, võitlus terrorismi vastu ja tuumarelvastus.
-Eelmisel nädalal arutas terve maailm nn Trumpi toimikut. Mis te arvate, kas tegemist on autentse materjali või täieliku jampsiga?
Lugesin 35-leheküljelise toimiku läbi ja olen selle kõige suhtes äärmiselt skeptiline. Kohe alguses lükati sellest ümber oluline osa, mis puudutab Trumpi advokaati Michael Cohenit. Ta pole käinud Tšehhis ega Prahas. On andmeid, et tegu on tema nimekaimuga, kes käis Prahas ja kohtus seal Venemaa esindajatega, kuid antud juhul polegi see oluline. Oluline on see, et see oli esimene osa toimikust, mis kohe ametlikult ümber lükati.
Ma ei tea küll kindlalt, kas Trump on läinud eriteenistuste labaseimate ja vanimate trikkide liimile, selleks peaks ta olema erakordselt rumal. Kahtlen selles sügavalt. Mis puudutab ülejäänud toimikut ja seda, mis seal kirjas, siis see ei tundu mulle väga tõepärane. Kuidas sai toimiku koostada Briti luureohvitser Christopher Steele, kes pole Venemaal käinud juba 20 aastat? Seal on veel väga palju küsitavusi. Üldiselt on raske uskuda, et Venemaal saanuks olla sedavõrd grandioosne plaan Trumpi võimule toomiseks.
Minu jaoks on põhiküsimus, miks USA luureagentuurid sellist jama nii tõsiselt võtsid.
-Kui tõenäoline on, et Vene-Ameerika suhetes keeratakse uus lehekülg?
Seda oleks raske teha. Ameerika ja Venemaa erimeelsused paljudel teemadel on selleks liiga sügavad.
Neist kõige teravam probleem on Süüria, kus oleks võimalusi tihedamaks koostööks. Näiteks Iraan on juba praegu teatanud, et ei soovi näha Ameerika esindajaid järgmisel nädalal Astanas algavatel kõnelustel Süüria küsimuse reguleerimiseks. Ameerikal oleks väga keeruline töötada Süürias koos Moskva liitlaste, Assadi ja Iraaniga. Putin on teinud üleskutseid laiapõhjalise terrorismivastase koalitsiooni moodustamiseks, kuid tuua kokku venelased, eurooplased ja ameeriklased on palju lihtsam, kui kaasata Süüria konflikti osapooli, näiteks saude, türklasi, iraanlasi.
Mis puudutab Ukrainat, siis see ei ole nii lihtne, et Trump lihtsalt võtab ja tühistab sanktsioonid. Samuti pole ju Vladimir Putinil kerge teha järeleandmisi Ukrainas.
Muidugi on vaja otsida venelastega dialoogi julgeolekuküsimustes, kuid see on väga-väga keeruline.
Andrew Kuchins (1959)
- Venemaa ja Euraasia programmi direktor strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuses, mis kuulub USA olulisemate mõttekodade hulka.