Andrew Kuchins: Trumpil saab olema väga keeruline venelastega ühist keelt leida

Andrew Kuchins Foto: Carnegie

Venemaal räägitakse ametisse astuvast USA presidendist Donald Trumpist praegu rohkem kui Venemaa presidendist Vladimir Putinist. Venemaal on ootused kõrgel, aga need ei pruugi end õigustada. Trumpil on palju keerulisem USA välispoliitikat pöörata ja Vene-Ameerika suhteid lappida, kui arvatakse, räägib Ameerika politoloog Andrew Kuchins.

-Donald Trump ütles kandideerimise kampaania ajal väga palju häirivaid asju Venemaa ja NATO kohta, need tekitasid palju muret mõlemal pool ookeani. Kas me peaksime valmistuma kõige hullemaks või lihtsalt eirama juba liialt suureks paisunud Trumpi-vastast hüsteeriat?

See on küsimus, mille üle paljud siin Washingtonis pead murravad. Trumpi volitused presidendina on piiratud, kuna Ameerika poliitiline süsteem on hästi tasakaalustatud ja läbipaistev. Mis puudutab välispoliitikat, suhteid Venemaa ja NATOga, siis selles on kaalukas sõna Kongressil. See vajab lähemat seletust.

Kui Trump otsustaks tühistada osa või kõik Venemaa-vastased majandussanktsioonid, mis on kehtestatud alates Krimmi annekteerimisest, siis teeksid demokraadid ja vabariiklased Kongressis endast kõik, et kehtestada sanktsioonid Venemaa vastu seadusena, mida tühistada on palju keerulisem kui täidesaatva võimu ehk presidendi korraldusi. Trumpi administratsioon on sellega hästi kursis.

Ka NATO ümberkorraldamine pole nii lihtne, et seda saaks teha Ameerika president üksi. NATO põhineb liikmesriikide konsensusel ja igasugused suuremad muudatused vajaksid kõigi liikmete heakskiitu. Teine oluline faktor on see, mida on rääkinud inimesed, kes hakkavad Trumpi administratsioonis vastutama Süüria, NATO, Venemaa jm poliitika eest. Nende seisukohad on Trumpi valimisteaegsetest sõnavõttudest realistlikumad.

Seega poleks õige ignoreerida Trumpi varasemaid väljaütlemisi, kuid vaatame, mida ta presidendina tegema hakkab. Isiksusena on ta ettearvamatu, ta on selgelt väljendanud, et sooviks näha ka Ameerika välispoliitikas senisest enam ettearvamatust. See on muidugi hea, kui tegemist on Ameerika vastastega, aga mitte nii hea, kui tegemist on liitlastega.

-Viimastel nädalatel on Ameerikas palju räägitud Venemaa sekkumisest Ameerika presidendivalimistesse. Kui tõsine oli Venemaa sekkumine tegelikult?

Luureteenistuste avaldatud järeldustest selgub, et venelased on rünnanud Demokraatliku Partei valimiskomisjoni serverit ja Hillary Clintoni presidendikampaania juhi John Podesta e-postkasti. Seda teemat tuleb võtta väga tõsiselt. Ameeriklased, nagu iga teine rahvas, on väga tundlikud välise sekkumise suhtes sisepoliitikasse ja valimistesse. See pole esimene kord Ameerika ajaloos, kui välisriigid on üritanud meie presidendivalimistesse sekkuda, kuid seekord kasutatud tehnoloogiaga on võimalus tulemust mõjutada tunduvalt suurem.

Arvan, et valimiste käiku mõjutas FBI peadirektor James Comey, kes avaldas Hillary Clintoni e-kirjade juurdluse materjale, kuid Clintoni kampaaniale sai lõpuks saatuslikuks valesti valitud strateegia demokraatide kindluseks olnud osariikides (Michigan, Wisconin jt), mis seekord hääletasid vabariiklaste poolt.