Õpetajate Leht 20.01.17

FOTO: ÕL

Õpetajate Lehes 20. jaanuaril 2017:

Uus kool annab õpilasele neli keelt

Põhja-Tallinnasse tuleb uus kool, kus hakatakse õppima kahesuunalise keelekümbluse meetodil, ja mitte ainult – õppetöö toimub teaduspõhiselt.

Huvitegevust pidurdab kõige rohkem transport

Tartu Ülikooli uuringust selgub, et huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust mõjutavad kõige enam kehvad transpordivõimalused ja kvalifitseeritud juhendajate vähesus maapiirkondades. Üle Eesti on noortele kõige kättesaadavamad huvialad muusika, tants ja kunst, samuti sport. Vähem tegelevad noored matemaatika ja tehnikaga.

Keeltepaabel Eestis – mida võtta, mida jätta?

Orientalist ja tõlkija Martti Kalda paneb lugejale südamele − enne kui asute võõrkeelt õppima, küsige endalt alati: kas mul seda keelt ka vaja läheb? Kalda sõnul ei ole keel pelk mõttemäng, mida hobi korras harrastada, pigem on see elav fenomen.

Mis ettevõtja? Mina vä?

Ameerika-Eesti ajakirjanik, kirjanik ja kirjastaja Justin Petrone nendib naljatledes: «Meil, välismaalastel, on isegi eraldi sõna, mis seletab, kui kohmakas on siinne inglise keel – «Estlish».»

Soomlastelt on ikka midagi õppida

Tallinna Kuristiku gümnaasiumi eesti keele õpetaja Priit Ratassepp nendib, et Soomes on õpetajaamet au sees ja õpetajaks saamiseks ülikoolides suur konkurents. Eestis on koolidel mõne aine õpetajaid raske leida ja õpetajaks saada tahtjaid ei ole kuigi palju.

21. sajandi õpetaja – mida õpilane temalt ootab?

Mentor, haridustehnoloog, inglise keele õpetaja ja lektor Merike Saar kirjutab, et tänapäeva õpilane on tulemustele orienteeritud ja jõuab iseseisvalt kergesti nutikate lahendusteni. Nende nõrgem külg on keskendumine mõnele abstraktsemale teemale. «Seos n-ö päriseluga on tänapäeva õpilasele väga suur motivaator nii ülesannete lahendamisel kui ka õppimise väärtustamisel,» tõdeb Saar.

Küberohtudest aitab üle õppimine

TLÜ doktorant ja Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz kirjutab, et meie küberohutuse koolitused keskenduvad enamasti parima parooli leidmisele ja manitsemisele mitte postitada delikaatseid asju sotsiaalmeediasse. «Probleem pole interneti ohtlikkuses, vaid selles, et lapsevanemad ja ka õpetajad ei ole laste parimad partnerid,» väidab ta.

Keeleõppe erileheküljed

Globaliseeruvas maailmas hinnatakse keelteoskust aina enam, sest see annab noortele eelise nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tööturul. Võõrkeelte valdamine ja teadmised teistest kultuuridest on saanud meie teiseks kirjaoskuseks. Mida arvavad Tallinna ülikooli üliõpilased ja värsked vilistlased võõrkeelte ja -kultuuride erialade hetkeseisust ja perspektiivist? Vestlusringis «Me ei vaata enam maailma vaid enda kivil istudes» osalesid soome keele ja kultuuri eriala üliõpilane Therese Ilves, prantsuse keele ja kultuuri eriala üliõpilane Katrin Kaisa Kirotar ning saksa keele ja kultuuri eriala vilistlane Maarian Toom.

Eneseregulatsioon, üks olulisemaid märksõnu

Katrin Saks kaitses eelmisel aastal üliõpilaste eneseregulatsiooni alal doktoritöö. Ta nendib, et kui räägime õpetajatele eneseregulatsioonist või metakognitsioonist, lähevad neil tihtipeale silmad suureks. Aga kui mõisted lahti rääkida, siis öeldakse: me teeme seda ju iga päev!

Keeleõpe muutunud õpikäsituse prismas

«Mida ma nüüd oma õpilastega teistmoodi teen kui näiteks 15 aastat tagasi?» küsib õpetaja Merike Saar. «Kõike, mis toetab koosõppimist ja kaasahaaratust, mis ongi muutunud õpikäsituse üks põhiaspekte. Usun, et paljud kolleegid leiavad sellest artiklist äratundmisrõõmu.»

Mis takistab andekatel noortel kiiresti tippu jõuda?

Jaanuari algul tõdeti TÜ teaduskooli noortefoorumil, et kõige rohkem tunnevad noored vajadust võimaluse järele oma võimeid ja kirge avastada. Seda võimalust tuleb pakkuda ülikoolis – ülikool on koht, kus kogeda maailma ja avastada enda huvid ja võimed.

Õppejõud abiõpetaja rollis

Tartu ülikooli dotsent Merle Taimalu pidas terve sügissemestri erivajadustega laste klassis abiõpetaja ametit ning teeb seda praeguseni. Ta arvab, et igale õpetajale oleks kasuks praktiseerida mingi aja jooksul HEV-lastega ning kõigil eripedagoogidel tuleks vahepeal vaja töötada tavaklassis.

Töökohapõhine õpe sobib väikefirmadele väga hästi

Kutsekool ei suru enam kellelegi õpipoisiõpet peale – ettevõtted on hakanud seda endale ise nõudma. Kui väikefirmad koonduvad erialaliitudesse, siis pole õpipoisiõpe neile enam probleem.

Kursusejuhendaja Katrin Vaher hoiab oma poistele pöialt

Tartu kutsehariduskeskuse tööstustehnoloogia osakonna kursusejuhendaja Katrin Vaher arvas, et seob end kutseharidusega aastaks, aga on jäänud kahekümne kaheks. Sel õppeaastal juhendab ta 12 kursust, kokku 173 õpilast, kes kõik on poisid. Mullu valiti ta Tartu linna klassijuhatajaks.

Tallinlaste eluolu 18. sajandil

Ajaloodoktor Tõnis Liibek kirjutab, et rahvusvaheliselt tuntud linnaajaloo uurija, professor Raimo Pullati sulest ilmunud põhjalik uurimus «Tallinlase asjademaailm valgustussajandil» võimaldab justkui ajas rännata. Lugejale avaneb lummav vaade 18. sajandi Tallinnast.