Jaan Tooming

FOTO: Urmo Adras / Õhtuleht

Tartu Ülikooli raamatukogu teoste prügikonteinerisse viskamises barbaarsust nägev Mihhail Lotman peaks lõpetama iga raamatu kriitikata jumaldamise, kirjutab teatrilavastaja, näitleja ja kirjanik Jaan Tooming.

Miljon raamatut, täis tühje sõnu, vaenulikku propagandat, mõttetusi, mis kellelegi korda ei lähe. Tohutud tiraažid Leninit, Stalinit, Hitlerit, lamedat usupropagandat, vaenu või ateistlikku jaburdust. 50 aastat olime Vene valitsuse all ja pidime lugema esimese vabariigi üle irvitamist, faktide moonutamist, meid sunniti leppima ateistliku möginaga. Ja ega parem polnud varasematelgi sajanditel, kui meid valitsesid sakslased, taanlased, rootslased, poolakad, venelased. Ka siis tuli olla vait ja haridusest ilma. Eestlastelt nõuti kuulekust oma härradele. Ja muidugi on kole, et nüüdses vabariigis armastame ka üksteise poole pöördudes öelda härra ja proua. See on sama kole, kui kuulda sakslase suust Herr Gott!

Aga nüüd tuleb kodanik Mihhail Lotman ning kuulutab lapsemeelselt kõik raamatud pühaks. See on karjuv naiivsus. Muidugi, ajaloo jooksul on tehtud palju jubedusi: põletatud raamatuid, hävitatud terveid raamatukogusid. Mitte väga ammu loodi keelatud raamatute fonde. Kuid säilitada nt Mein Kampfi, Stalini, Lenini ja paljude teiste hullude tuhandeid  köiteid raamatukogudes, neid kaitsta – see oleks äärmine rumalus. Oleks küllalt jätta neist üks eksemplar nt rahvusraamatukogusse, ei rohkem. Muu võib rahulikult visata prügikasti või ahju. Isegi Viivi Luik, meie luuletaja ja arukas inimene ütleb, et raamatupoed on rämpsu täis. Tema julgeb seda öelda, aga Lotman ei tee raamatute vahel vahet, ta räägib raamatust kui hindamatust maailma aardest, suurimast leiutisest. Ja samal ajal teab ta ju ka, et raamat on teinud tõelist hävitustööd mõtlemise kallal, on propageerinud valet, tapmist ja ekspluateerimist, õigustanud orjust ja vallutamist.

Peaksime ikka aru andma, et raamatud on tihti täis tühja tuult  ja propagandat, mis nivelleerib mõtlemist, ja ei olegi maailmas nii hirmus palju neid, mis aitaksid inimesel inimeseks saada, oleksid tõsiseks tarkuseallikaks. Muidugi, ega praeguses infomaailmas polegi ühtegi, kes kogu infot haarata jõuaks, ja väga vähesed suudavad selles tulvas orienteeruda, mida iga päev juurde toob.

Lotmanile aga saab ikka soovitada tarkust ja tarku raamatuid, mitte IGA raamatu kriitikata  jumaldamist.