Risto Kask

FOTO: Erakogu

Kõrgkoolide ettevõttepraktika nõudeid tuleb karmistada, leiab MTÜ Ettevõtluskool Noor Eesti juhatuse liige Risto Kask.

Möödunud aastal avaldas statistikaamet andmed kõrghariduse omandamise kohta. Igal aastal tekib Eestis ligikaudu 14 000 uut tudengit juurde, samal ajal lõpetab õppetöö aga 10 000 üliõpilast. Püsivalt õpib igal aastal kõrgharidusõppes 50 000–55 000 inimest, kusjuures viimastel aastatel on see näitaja langemas.

Eestis on kõrghariduse omandamine võimalik 14 riiklikus kõrgkoolis, millele lisandub mitu erakapitalil põhinevat õppeasutust. Enamikul neist hõlmab õppekava ettevõttepraktika sooritamist, mille puhul saavad õpilased ise valida praktikakoha.

Olenevalt õppekava mahust on praktika erineva pikkusega, kestes üks või kuni kaheksa nädalat.

Praktikakoha valikul lähtutakse tihti mugavusest. Hiljuti korraldas MTÜ Ettevõtluskool Noor Eesti tudengitele mõeldud infoseminari kõrghariduse teemal. Seal püstitatud küsimusele, kas olulisemaks peetakse kõrgkooli lõputunnistust või kvaliteetset kõrgharidust, oli suurem osa vastajatest valmis tunnistama, et lõputunnistus on olulisem. Seega on koolist kaasa saadavale õppekvaliteedile teatud error süsteemselt sisse projekteeritud.

Millised on nõuded ettevõttepraktikale?

Praktika tegemine peab olema seotud õppekavade sisu ja õpiväljunditega. Juhendid näevad ette praktika sooritamise raamistiku ja eesmärgid ning seavad õpilastele ka mitmed muud kohustused, nagu näiteks praktikaaruande koostamise, hilisema aruande presenteerimise jms. Sisuliselt on koolid teinud endast oleneva, et õpilase praktikakogemus oleks asjakohane ning toetaks omandatud teoreetilisi teadmisi praktilise väljundiga.

Näiteks Tartu Ülikooli majandusteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastel on ette nähtud praktika mahuga 6 EAP (kestvus neli nädalat). Praktikakohtadeks võivad olla ministeeriumid ja nende allasutused, riigiametid, kohalikud omavalitsused, pangad ja teised finantsasutused, tootmis-, teenindus- ning teised ettevõtted, muud organisatsioonid ja asutused (TÜ praktika juhend MJRI.02.074).

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna magistriõppe praktika tüüpjuhendist nähtub, et üliõpilane peab läbima tööpraktika mahus 6 EAP, kusjuures 1 EAP võrdsustatakse 26 tunni tööga. Praktikakoha leiab üldjuhul üliõpilane ise, vajadusel abistavad koha leidmisel praktika kuraatorid, karjääri- ja nõustamistalitus ning välispraktika puhul rahvusvaheliste suhete osakond (TTÜ praktika tüüpjuhend).

Kas kvaliteetne õpe või kvaliteetaeg?

Kõrghariduse omandamine eeldab õpilastelt teatavasti väga suurt ajalist panust. Õppetöö kestab mitu aastat ning lisaks loengutes käimisele kohustuvad õpilased panustama mitte ainult iseseisvasse töösse, vaid järjest enam ka reaalsele töölkäimisele.

Mõne aja eest kirjutas Monika Sutrop Noorte Hääle portaalis, et õpingute kõrvalt töötamine on tänapäeval kujunenud üsna tavaliseks üliõpilaselu osaks, mis saab sageli alguse juba enne kõrgkooliõpinguid. Peamised sellega kaasnevad negatiivsed tegurid on stress, ajanappus ja suur koormus. Sellele võivad järgneda terviseprobleemid ja sotsiaalsest elust loobumine.

Kui loengutes läbitava programmi mõjutamiseks õpilastel väga suurt võimu ei ole, optimeeritakse neid valdkondi, mis on võimalik. Üheks selliseks on ka ettevõttepraktika. Praktikakoha valikuks on teatud eeldused, kuid neil ei pea olema üksikasjalikku ja tugevat suhestumist omandatava erialaga.

Seega on teoreetiliselt võimalik raamatupidamise praktika läbida riidepoes, finantsjuhtimine jäätisekioskis ja turundus kohalikus omavalitsuses. Veelgi muret tekitavam on olukord, kus töötav tudeng sooritab praktika oma tööandja juures ja tegelikku praktilist tööd selle raames ei tehta, vaid sooritatakse praktika vaid paberil.

Milline on selle tegevuse praktiline väärtus olukorras, kus needsamad tudengid soovivad haridustee lõppemisel kandideerida tööle kõrgetele ametikohtadele? «Ma tegin praktika enda töö juures, ma ei õppinud midagi uut juurde,» rääkis detsembris meie poole pöördunud tudeng.

Ilmselt leiavad ka endiselt paljud ettevõtjad, et otse kõrgkoolidest tulevatel tööotsijatel on praktiline taust nõrk. Soovitakse palgata inimesi, kellel on töökogemus või vähemalt suhteliselt hea arusaam valdkonnast ja tulemuste saavutamiseks vajaminevatest tegevustest.

Kõrgharidusõpe ei tohi olla kvaliteetaeg, vaid see peab olema vahend kvaliteetaja saavutamiseks.

Kas nõuded ettevõttepraktikale on piisavad?

Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta kolmandas kvartalis töötuse määr seitse protsenti, tõustes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 2,3 protsenti. Töötute arv oli hinnanguliselt 53 000 inimest, kelle hulka on arvestatud ka kõrgharidusega inimesed.

Hoolimata statistikast on tööandjatel endiselt mure töötajate leidmisega. Tööotsijatel kas ei ole piisavat kvalifikatsiooni või on nende palgaootused liiga suured. Vähemalt esimest osa sellest probleemist aitaks leevendada kvaliteetsem praktikakorraldus.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 seab üldeesmärgiks kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ja võimetele vastavate õpivõimaluste loomise kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Muuhulgas näeb strateegia ette, et õpivõimalused peavad olema kvaliteetsed ja tööturu arenguvajadusi arvestavad.

Kui eesmärgiks on, et koolipingist tulevatel inimestel oleks võimekus tööturul paremini läbi lüüa, tuleb ettevõtluspraktika nõuded muuta rangemaks. See tuleb sooritada õppekavaga sisuliselt suhestuvas ettevõttes ning praktikakoha määrab õpilasele siinkohal hoopiski kõrgkool.

See võtab üliõpilastelt ära ühelt poolt kohustuse praktikakoha otsimisega tegeleda, teiselt poolt aitab see tagada kvaliteetsema õpitulemuse. Kõrgkoolidel peab olema võimekus ettevõtjaid paremini ettevõttepraktika sooritamiseks kaasata ja kui seda võimekust ei ole, tuleb astuda samme selle võimekuse loomiseks.

Toimetaja märkus: Algselt oli kirjas, et Eestis on kõrghariduse omandamine võimalik 24 riiklikus kõrgkoolis, millele lisandub mitu erakapitalil põhinevat õppeasutust. Tegelikult on 2016/2017. õppeaastal võimalik kõrgharidust omandada kokku 21 õppeasutuses, mille hulgas on riiklikke ja avalik-õiguslikke 14.


MTÜ Ettevõtluskool Noor Eesti on organisatsioon, mis tegeleb noortele suunatud ettevõtluskoolituste ja kõrgharidusteemaliste teabeürituste korraldamisega.

Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektor Lauri Peetrimägi kommentaar

Rakenduskõrghariduses on praktika osakaal õppekavades vähemalt 15 protsenti, see tähendab tehnikakõrgkooli õppekavade puhul vähemalt mahtu 36 EAP. Reeglina leiavad üliõpilased praktikakohad ise, kuid igas teaduskonnas on ka õppejõud, kes täidavad praktikate koordinaatori rolli ja abistavad üliõpilasi praktikakohtade leidmisel. Rakenduskõrgkoolina on paljudel TTK õppejõududel ettevõttetaust või on tegu ettevõtluses töötava inimesega, kes tunneb valdkonda ja kellel on head kontaktid.

Näiteks ehitusteaduskonnas on ettevõtete nö infopank, kust õppejõud vastavalt üliõpilase profiilile sõeluvad välja sobiva praktikakoha. Näiteks kui üliõpilane on IT-valdkonnas hea ja valdab hästi kaasaegset BIM-projekteerimist, läheb ta ettevõttesse, kus BIM on kasutusel. Kui ta on hingelt nö platsimees, kes tunneb ennast hästi ehitajaid juhtides, suunatakse ta mõne objektijuhi juurde jne.

Ettevõtted pakuvad ka ise praktikakohti, sest kõrgkoolil on tööandjate hulgas hea maine, TTK vilistlaste praktilised oskused on hinnatud. Ettevõttes läbitud praktikal on veel üks väga oluline roll rakenduskõrghariduses. Vanemate kursuste üliõpilaste ettevõttepraktikal kujuneb ettevõtte konkreetse probleemi põhjal sageli ka lõputöö teema. Lisaks kujuneb üliõpilasel reeglina nii hea koostöö ettevõttega, et pärast kõrgkooli lõpetamist pakutakse talle ka ettevõttes töökoht.

Võimalik, et ettevõttepraktika sisus ja korralduses võib kõrgkoolides teatud valdkondades ja õppekavadel probleeme olla. See on siiski kõrgkooli õppetöö korralduse küsimus ja seda peaks analüüsima pigem konkreetse valdkonna andmete alusel.