Ave Lauren: digiriik Eesti vajab sisserännet

Ave Lauren Foto: Erakogu

Eesti soovib olla konkurentsivõimeline digiriik. Seepärast saavadki iduettevõtted võimaluse kasutada välistalentide värbamiseks nn start-up viisat, selgitab Euroopa rändevõrgustiku ekspert Ave Lauren.

Alates 2013. aastast on Eesti aktiivselt reforminud oma rändepoliitikat, et olla välistalentidele huvipakkuvam. Enne jõule kinnitati järjekordsed muudatused välismaalaste seadusesse, mille kohaselt lihtsustatakse ja soodustatakse ettevõttesisest rahvusvahelist liikuvust, lühiajalist töörännet, suurinvestorite ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialistide sisserännet.

Üheks olulisemaks muutuseks tuleks aga pidada sel nädalal jõustuvaid iduettevõtluse erisusi, ehk nn start-up viisat. Just see on Eesti kui digiriigi potentsiaali realiseerimisel võtmetähtsusega.

Eeldatakse, et idufirmad loovad kõrge lisandväärtusega töökohti, koguvad rahvusvahelist tähelepanu, toovad Eestisse väliskapitali ning panustavad kogu ettevõtlussektori arengusse. Viimastel aastatel on oma start-up viisad võtnud kasutusele näiteks Taani, Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia, Hollandis, Hispaania ja Iirimaa.

Mõnes riigis kehtivad erisused välisettevõtjatele, kes plaanivad riigis asutada ettevõtet, teistes (sealhulgas Eestis) laienevad soodustused ka väliseksperte värbavatele kohalikele idufirmadele.

Uus lähenemine elamisloale

Tegemist on olemuslikult uudse lähenemisega sisserändele, kus immigrandi vastuvõtmise aluseks pole mitte kultuurilised või rahvuslikud parameetrid, peresidemed või olemasolevad ressursid, vaid tema võimekus luua vastuvõturiigile majanduslikku ja ühiskondlikku lisandväärtust. Teisisõnu, oluline pole see, kes sa oled, vaid see, kelleks sa võid saada.

Kehtiv õigus asetas iduettevõtted ebasoodsasse olukorda, sest nad pole tihtipeale võimelised täitma tingimusi, mis kehtivad tavapärase töörände või välisspetsialistide palkamise puhul. Nii näiteks peab tähtajalise elamisloa ettevõtluseks saamiseks Eestis olema välismaalasel vähemalt 65 000 eurot kapitali või esimese aasta möödumisel peaks ettevõtte müügitulu olema vähemalt 200 000 eurot aastas.

Kui aga ettevõte soovib palgata välisspetsialisti, siis on talle seni laienenud töötasu nõue (kohustus maksta vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist palka) ning saada tema palkamiseks nõusolek Eesti Töötukassalt. Iduettevõtetel, kellel pole vahel ametlik äritegevus veel alanudki, pole sageli vajalikke ressursse.

18. jaanuaril jõustuvad välismaalaste seaduses regulatsioonid võimaldavad nii lühi- kui pikaajalise viisa andmist iduettevõtjatele ning nende pereliikmetele, ilma et neile kohaldataks eelmainitud nõudeid. Lisaks sellele arvatakse IKT-spetsialistide sisseränne iga-aastase rändekvoodi alt välja.

Tagamaks seda, et neil soodsatel tingimustel saabujad tegelevad tõesti iduettevõttega, moodustatakse vajadusel eksperdikomisjon, kes hindab äriplaani innovaatilisust, globaalset kasvupotentsiaali ning võimalikku panust Eesti majanduse ja ettevõtluskeskkonna arengule.

Sisseränne soodustab ettevõtlust

Miks on üldse vaja soodustada välisettevõtjate sisserännet? Kas Eestil on vähe oma iduettevõtjaid? Probleem pole ettevõtjate arvus, vaid selles, et meil on vaja just rahvusvahelise taustaga ettevõtjaid. Pärast tippspetsialistide rändepoliitika valdkonnas töötamist USAs üllatab mind, et Eestis ei teadvustata iduettevõtluse fundamentaalselt rahvusvahelist olemust.

Kui uurida Silicon Valley investoritelt, mis on piirkonna edu saladus, vastatakse, et kogu maailm on seal koos. Eelmisel aastal oli Silicon Valley Indexi andmetel ligi 74 protsenti 25–44-aastastest Silicon Valley IKT töötajatest sündinud välismaal. Paljud digiregioonid on samal ajal vältimatult ka rändekeskused.

Digiregioonide toimimiseks ja arenguks on vaja pidevat rahvusvaheliste talentide pealevoolu. Esiteks, siseriiklik haridusmaastik ei suuda üldjuhul katta arenevate idufirmade vajadusi spetsialistide järgi. See peab paika riikides nagu USA ja Suurbritannia, Eestist rääkimata. Teiseks, mitmekesise taustaga inimesed toovad kaasa erinevaid oskusi, teadmisi ja kontakte, mis soodustavad uute lahenduste loomist, investorite leidmist. Samuti soosib mitmekesine töötajaskonna ülevaadet rahvusvahelistest turgudest ja nende vallutamist.

Tihtipeale on sisserändajad ka ettevõtlikumad kui kohalikud. Kindlasti on paljud külastanud sisserännanute asutatud rahvusrestorane ja poekesi, kuid sagedamini rajavad nad IKTga seotud ettevõtteid. Näiteks, kui USAs moodustavad immigrandid kogurahvastikust umbes 13 protsenti, siis kõigist idufirmade asutajatest on 25 protsenti sisserändajad.

Kui vaadata aga ainult Silicon Valleyt, siis hüppab see näitaja lausa 52 protsendini. Välisettevõtjad loovad seesuguste ettevõtete ja töökohtade kaudu kohalikele kogukondadele ja piirkonnale otsest väärtust.

Kui Eesti on võtnud sihiks globaalselt konkurentsivõimeliseks digiregiooniks saada, siis tuleb soodustada ka IKT-valdkonna ettevõtjate ja ekspertide sisserännet. Iduettevõtluse erisuste kehtestamine välismaalaste seaduses on selles suunas väga positiivne samm.

Autorist. Ave Lauren on kaitsnud Cambridge’i ülikoolis doktoritöö Hiina päritolu tippspetsialistide mobiilsuse mõjust ja tagajärgedest USAs (Silicon Valley ja San Francisco lahepiirkonna kontekstis). Ta on töötanud majandusrände küsimustega ka USA Kongressi juures paiknevas uurimiskeskuses (John W. Kluge Center).