Tänavu täitub 24 aastat Narva autonoomiareferendumist. Postimehe vestlusringis osalesid pikaaegne Narva Kolledži direktor ja sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, ajaloolane David Vseviov ja rahvusringhäälingu Narva korrespondent Juri Nikolajev.

Okupatsioonide muuseum avab 18. jaanuaril näituse 1993. aasta Narva autonoomiareferendumist. Näituse juhatab sisse kell 15.00 aruteluring «Kas Narva on Eesti linn?»

1993. aastal võinuks Narvat tabada 2014. aasta Krimmi saatus. Nimelt soovis enamus Narva elanikest autonoomiareferendumil iseseisvust, kuid piirilinn jäi kõigest hoolimata Eesti Vabariigi koosseisu.

Okupatsioonide muuseum avab 18. jaanuaril näituse sellest vähetuntud, ent märgilisest sündmusest taasiseseisvunud Eesti ajaloos.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli suur osa Eesti venekeelsest elanikkonnast olukorras, kus riigivalitsemisse kaasati neid vähe. Mitme olulise seaduse vastuvõtmine riigikogus põhjustas laialdast pahameelt, kuna kitsendas märkimisväärselt selle grupi võimalusi osaleda poliitika kujundamises või majandustegevuses.

Küsimärgi alla oli seatud ka inimeste juriidiline staatus – valdav enamik neist olid nüüd kodakondsuseta isikud.