Kalevipoeg ja siil Eesti mainet kujundamas.

FOTO: Urmas Nemvalts

Eesti märgi otsing, mis erineva intensiivsusega läbinud juba mitut aastakümmet, meenutab Eurovisiooni lauluvõistlust. Mõlemad on agressioon hea maitse vastu. Eurovisioon seisneb põhimõtteliselt selles, et üle Euroopa kogunevad show business’i perifeersed tegelased, kellest pole mitte keegi mitte kunagi midagi kuulnud ning kes enamikus esitavad oma albaania aktsendiga inglise keeles viletsavõitu laule, mida pärast võistluse lõppu ei kuula ega mäleta enam keegi.

Eesti brändi otsing on seni kulgenud juba kahel korral nii, et pärast usinaid otsinguid kogunevad mingid inimesed, kes esitlevad meediakära saatel märki, mis on nende väitel midagi kordumatult geniaalset, kuid jätab suurema osa avalikkusest kukalt kratsima, kuna sümbolina sarnaneb see kuulsa Voynichi käsikirjaga, mida ei suuda seniajani mitte keegi mitte kuskil maailmas endiselt dešifreerida ning mis koosneb arusaamatutest joonistustest ja arusaamatus keeles kirja pandud tekstidest.

Palju kriitikat teenis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse läbi viidud esimene märgiotsing aastatel 2001–2002, mida juhatas hilisem esileedi ja Ärma turismitalu arendaja Evelin Ilves. Kusjuures rahulolematust spetsialistides ja avalikkuses tekitasid ühtaegu selle projekti toonases rahas kopsakaks kujunenud maksumus kui ka tulemusena saadud lõppteostus, mis meenutab treenimata silmale helkurit, millel ingliskeelne kiri «Welcome to Estonia» ehk «Tere tulemast Eestisse».

Kahe aasta eest otsustas EAS minna uuele ringile ning leida läbikukkunud Eesti märgile asendus. Tulemusi esitleti reedel. Need tekitasid samasugust vastukaja kui esimesele katsele, kuna seekordne logo meenutab emba-kumba, kas haigeks jäänud kiilast siili või merekivi, mille peal on kajakad istunud. Eesti uus logo trükiti muu hulgas Indias valmistatud turukottidele, mida samal üritusel vaimustunult esitleti.

Erksavärvilised märgid ja toredad hüüdlaused on muidugi vahvad, nagu ka reklaamklipid õnnelikest turistidest, lumivalgete hammastega naerusuistest kohalikest ja hingematvalt kaunist loodusest. Kuid edukas riiklik mainekujundus peab kätkema sügavamat sisu, sest olgem ausad, eelpool nimetatud lähevad varem või hiljem meelest ega kujuta endast mingit imerohtu.

Seepärast saab tõeliseks Eesti mainekujundajaks Eestimaa ema, kes sünnitab (võib-olla on aga juba sünnitanud) ja kasvatab üles poja või tütre, kellest saab geniaalne teadlane või suur kirjanik, aga miks mitte legendaarne sportlane ning kes teeb tänu oma professionaalsele tegevusele Eesti riigi ja rahva maine heaks ära rohkem kui EASi genereeritud Welcome to Estonia 1 ja selle jätk Welcome to Estonia 2.