/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/09/6239059t1hbdc0.jpg)
Neli kevadet tagasi, jaanipäeva paiku, tutvustas meie ajaleht 5. keskkooli tütarlast, kes lõpetas kooli kuldmedaliga. Sügisel sai temast TRÜ eesti filoloogia üliõpilane ja TRÜ kammerkoori liikmekandidaat.
Edasi (Postimees) 1979. aastal: Tartu-Vilnius
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd pidi eesti filoloogia osakond valima endale uue komsomolisekretäri ja TRÜ kammerkoor uue koorivanema. Birute Želvite, Tartu tütarlaps, kelle ema keel on eesti keel ja isa keel leedu keel, sõitis aastaks ajaks Vilniuse ülikooli, õppima leedu keelt ja kirjandust. Tal olid kaasa võtta head atestaadid: et on K. Marxi stipendiumi saaja, et on kahel korral ülikooli tõlkevõistlusel pälvinud «Loomingu Raamatukogu» eripreemia.
«Käin II, III ja V kursuse leedu filoloogide loengutel. Viis korda nädalas on individuaalsed praktilise keele tunnid. Iga tund kirjutan 4-6 lehekülge etteütlust. Esimeses etteütluses polnud ühtki veatut sõna, nüüd tuleb leheküljele vaid paar äpardust.
Esimesed õppenädalad konspekteerisin loenguid eesti keeles, siis juba eesti-leedu segakeeles, nüüd mõtlen kaasa ja kirjutan leedu keeles.»
Poole Vilniuse-aastaga on Birute leedu kirjandus-, kunsti- ja muusikaellu hästi sisse elanud.
«Tänapäeva leedu kirjanduses on peamiselt kaks kujutamisobjekti: maaelu ja linna haritlaskond. Maakäsitluses on midagi matstraadilikku. Maast võõrdunud vastuoludes vaevlev vaimuinimene otsib tasakaalu ja leevendust maaelust.»
14.1.1979