Andrus Karnau: Reformierakond sai uue juhi, aga muutusi ei paista ikka

Andrus Karnau Foto: Pm

Pealtnäha nii tühine, aga ometi oluline küsimus on, mis päeval koguneb Reformierakonna juhatus. Kas kolmapäeviti, kui europarlamendi saadikuil keeruline Tallinna jõuda, või reedeti, kui Brüsseli asjad tavaliselt aetud. Europarlamendis on kaks olulist Reformierakonna liiget: Urmas Paet ja Kaja Kallas.

Mullu olid koosolekud enamasti kolmapäeviti, sel aastal hakkavad olema enamasti reedeti. Või vähemalt otsustab seda esimene valimistejärgne juhatus oma tänasel ehk reedesel koosolekul. Nagu selgub täna ka peasekretär Reimo Nebokati saatus. Praegu on raske ette kujutada, et Hanno Pevkur saaks usaldada peasekretäri, kes soovis tema valimiskampaaniakirja eelnevalt läbi lugeda. Nebokatti on ilmselt keeruline hoida ametis ka varasema skandaali pärast, mille ta põhjustas, seostades Siim Kallast ja Kremli-meelseid poliitjõude.

Läinud laupäev oli reformierakondlastele uue hingamisaja alguse märk. Suured muutused on ees, õhkasid Pevkuri võitu oodanud erakondlased, aga sama tõdesid ka Kristen Michali poolehoidjad. Millised muutused, keeruline öelda. Kui lugeda Pevkuri üldkogu kõnet või ka muid kirjatükke, siis oli seal palju partei juhtimisega seotud üldsõnalisi lubadusi. Muuhulgas seda, et maakondade oravad saavad otsuste tegemisel paremini kaasa rääkida. Kui tuua paralleel teise suure partei, Keskerakonna siseheitlusest, siis ka Edgar Savisaare kukutajad lubasid võidu korral piirkonnaorganisatsioonidele rohkem tähelepanu pöörata.

Reformierakonna siseopositsioon on siis nüüd võitnud, tulnud võimule vaikiva enamuse abil ehk erakonnaliikmete häältega, kes seni pole kodupartei asjade vastu väliselt kuigi palju huvi tundnud. Mullu sai Taavi Rõivas erakonna esimeheks taasvalimisel 750 häält. Pevkur pälvis laupäeval hääli 1048. Kui Michali hääled ka juurde panna, tõi kahe mehe heitlus valima kaks korda rohkem erakondlasi kui seni. Ju siis oli, keda valida.

Michali üldkogu kõne oli dramaatiline. «Mul on kõne. Mul on väga hea esimehe kõne. Tegelikult ka. Kuid selle asemel otsustasin täna, et räägin sellest, mis on minu sees järjest enam helisema hakanud,» alustas ta, andes oma järgnenud sõnadele kibeda kaotaja tooni juba enne hääletustulemuse selgumist.

Valijatele jääb meelde, et valge kampsuni kandmisega kuulsaks saanud tagatoaline ei saanud parteijuhiks. Tema asemel sai muudatusi lubanud uus poliitik. «Meid teatakse, meid usaldatakse ja meilt oodatakse Eestit edasi viivaid säravaid ideid ning algatusi. Seetõttu lasub just meil kohustus leida uus silmapiir, millelt näeb Eestit, Euroopat ja maailma palju avaramalt,» märkis Pevkur.

Pevkur võitis, Michal kaotas, koos nendega võitsid ja kaotasid liidrite poolehoidjad võimalusi saada häid ja mõjukaid ametikohti. Aga ülejäänud ühiskonnale, neile, kes ei ole Reformierakonna liikmed, ei tähenda Reformierakonna esimehe valik mitte midagi. Vähemalt esialgu. Võib-olla tuleb muutus erakonna kohalike valimiste programmis. Väga palju võimalusi selleks ei ole, sest kohalik omavalitsus tähendab ennekõike teid-tänavaid, koolimaju, haiglaid ja sotsiaalhoolet. Ühtegi poliitikamuutust kohalik omavalitsus teha ei saa, saab vaid riigikogu antud raames tegutseda.

Enne Edgar Savisaare kukutamist kirjutas Jaanus Karilaid, et Keskerakonna programmilised raamid on terasest. Esialgu pole näha, et Pevkur tahaks Reformierakonna raudseid raame lõhkuda. Nii nagu pole ka oodata muutusi poliittaktikas eelseisvas valimiskampaanias. Ikka tuleb hakata vastanduma Keskerakonnale ja otsida rahvuslikke lõhesid.