Tiia Randma

FOTO: Erakogu

OSKA arendusjuhi Tiia Randma vastukaja Argo Rosina artiklile «Eesti haridussüsteem muudab kõrgkoolid mugavusülikoolideks» (PM 10.01).

TTÜ inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin kirjutab oma artiklis, et Eesti haridussüsteem ja tööturu vajadused ei ole omavahel vastavuses. Kaks aastat tagasi käivitunud tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA ongi just selleks loodud, et töömaailma vajadusi haridussüsteemiga kokku viia.

OSKA koostab viie aasta jooksul kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.

Uuringud annavad vastuse küsimusele, mida ja kuidas õpetada, et täita Eesti majanduse tööjõu- ja oskuste vajadust lähema kümne aasta jooksul. Hinnatakse, kuidas mõjutavad valdkonda üleilmsed tulevikusuundumused ja Eesti strateegilised arengueesmärgid, kui palju ja milliste oskustega töötajaid Eesti majandus vajab, milline on koolitusvajadus ja kuidas praegune koolituspakkumine sellele vastab.

Valdkondi analüüsivad ning ettepanekuid teevad erialaliitude, tööandjate, õppeasutuste ja riigi esindajad, kelle OSKA haridusküsimuste lahendamiseks kokku toob. Argo Rosin viitab, et selline koostöömudel on ka Euroopa tööstusriikidele edu toonud.

Seniseid tulemusi üldistades võib öelda, et tulevikus ei leia enam naljalt sellist tööd, mis ei puutuks tehnoloogiaga kokku. Eesti majanduse konkurentsivõimet suurendavad uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste loomine ja kasutamine kõigil elualadel. Meil on vaja 1,5 korda rohkem IKT-spetsialiste, puudu on eelkõige magistrikraadi ja rakenduskõrghariduse lõpetajaid, kes saaksid töötada kõigil elualadel.

Paljudel erialadel asub õppureid õppima küll piisavalt, kuid probleemiks on õpingute katkestamine. Selleks et väljalangevust vähendada, on vaja muuta nii töö- kui ka õppekorraldus paindlikumaks. Nii saab õpinguid vajadusel lihtsamini töötamisega kombineerida. Õppimine tuleks tihedamalt siduda praktiliste oskuste omandamisega, kasutada aktiivõppe meetodeid ning rohkem praktikat.

Tööturule oodatakse laiapõhjalise ettevalmistusega ja suure pildi nägemise oskusega töötajaid, kes oleksid samas võimelised kiiresti tööellu sisse elama ja töötama meeskonnas. Selleks on ettevõtjad ise valmis aitama õppekavasid arendada ning töötajaid koolitama. Enamik tööandjate ühendusi kas juba tegeleb oma valdkonna erialade populariseerimisega või on sellega kohe-kohe alustamas.

OSKA süsteemi on loonud Eesti riik, et siduda paremini koolituses ja tööturul toimuv. Haridus- ja teadusministeerium juhib OSKA ettepanekute jõudmist kutse- ja kõrgharidusse ning täienduskoolitusse. Töötukassa võtab OSKA uuringute tulemusi arvesse täiend- ja ümberõppekursuste pakkumisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korrigeerib OSKA tulemuste alusel pikaajalist tööjõuvajadusprognoosi. Need on esimesed konkreetsed kasutusalad. Kogemuse ja teadmiste ning vastastikuse usalduse kasvades saab OSKA tulemusi kasutada laiemalt, nt välistööjõu vajadusele hinnangu andmisel.

Hea meel on Argo Rosina artiklist lugeda, et õppeasutuste esindajad peavad tööjõuvajaduse prognoose oluliseks. Usume, et OSKA ettepanekutest on koolidel õpetatavate erialade ja õppe sisu üle otsustamisel kasu.