EKI keelekool: digimaailm näitab eesti keele elujõudu

Indrek Hein
, Eesti keele instituudi võrguhaldur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakenduse LG Health eestikeelne versioon.
Rakenduse LG Health eestikeelne versioon. Foto: Lugeja foto

Internet on loonud uue selge eraldusjoone alles jäämise lootuse ja kadumisele määratud keelte vahel, kirjutab Eesti Keele Instituudi võrguhaldur Indrek Hein.

Varasemad hinnangud selle kohta, kui kiiresti väheneb elavate keelte arv maailmas (praegu veidi üle 7000) ja kas põhjus on üleilmastumine, staatuse langus, poliitiline surve, linnastumine või mõni muu tegur, peavad nüüd arvestama uue reaalsusega – veebikeeli ehk keeli, milles leidub veebilehti, on vaid 500. Ja see arv tundub püsiv, isegi kui Google'i otsingusse, Wikipediasse või lokaliseeritud operatsioonisüsteemide nimistusse lisandub 1–2 uut keelt aastas.

Eesti keel jääb esialgu joone peale. Wikipedia andmetel on 0,1 protsenti veebist eestikeelne. Iga tuhandes veebileht tundub küll pea olematu arv, kuid oleme sellega maailmas lausa 38. kohal. Kui inglise keel on selle kõnelejate arvu ja veebisisu suhte osas kahekordselt üle esindatud, siis eesti keele üleesindatus on ümardamisvea piires umbes kümnekordne.

Osalt on põhjuseks õnnelikud juhused – me ei kuulu nende nelja miljardi maailma inimese hulka, kelleni internet pole üldse jõudnud, meie tähestik (mured š ja ž-ga on nüüdseks unustatud) võimaldab kiiret teksti sisestamist ja ka majanduslik heaolu on piisav, et olla IT suurfirmadele arvestatava ostujõuga turg. Ei jää eesti keel hätta isegi sel juhul, kui suhtlus arvutiga peaks klaviatuuri asemel kolima mikrofoni ja kõlarisse.

Küllap leiab põhjuseid veel, aga eesti keelt hoidis ja hoiab ka arvutis elujõulisena sama väike ime, mis on selles keeles sünnitanud sõnaraamatuid, entsüklopeediaid, teaduskeele ja eks ka riigi, kus seda keelt kõneleda.

Eesti keel lihtsalt läheb meile korda. Ja kui ühel hetkel enam ei lähe, siis on eesti keele saatus nagu mandinkadel Lääne-Aafrikas (11 miljonit kõnelejat ja mitte ühtki omakeelse Wikipedia huvilist). Mingu meile korda ka eesti viipekeel ja võro kiil, et neid ei tabaks nynorsk'i (igapäevane kõnekeel kuni 10 protsendi norralaste jaoks, samas e-tekstides vaid üks protsent) või Itaalia Piemonte murraku (regiooni ametlik keel umbes kahe miljoni kõnelejaga, kuid olematu digitaalse jalajäljega) saatus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles