Juhtkiri: seadusloome pole kirvetöö

Avarii Harjumaal Pärnu maanteel Foto: Martin Ilustrumm

Karmid karistused joobes juhtimise eest peaksid vähemalt teoorias viima inimese mõttele, et targem on maksta taksoarvet, kui riskida autorooli istudes võõraste eludega. Moraalses mõttes pole ju tõepoolest vahet maniakil, kes tulistab haavlipüssist inimeste pihta, ning purjus juhil, kelle käes võib auto kergesti samaväärseks mõrvarelvaks muutuda.

Riigikogus on lugemisel karistusseadustiku muudatused, mis karmistaksid oluliselt roolijoodikute karistusi. Iseenesest on täielik leppimatus purjus peaga auto juhtimise suhtes igati tervitatav, kuid see initsiatiiv sisaldab praegusel kujul mitmeid vastuolusid, eelkõige ahendaks kohustuslik šokivangistus korduval rikkumisel kohtute tegevusruumi ja iseseisvust karistuste mõistmisel. Kaalutlusõigus mängib eksistentsiaalset rolli kohtuvõimu sõltumatuses kõrvalistest mõjudest ning selle kõige tähtsam aspekt on kahtlemata protsessuaalse tegevuse iseseisvus.

Selle piiramise katse ongi kohtute vastuseisu peamine põhjus, ehkki küsitavusi on karistusseaduse muudatustes teisigi. Näiteks tähendaks riigikogus arutlusel olevate ettepanekute kohaselt teist korda kriminaalses joobes roolist tabamine vanglakaristust, joobes juhi poolt surma või raske vigastuse põhjustamist võiks sama eelnõu järgi karistada, aga tingimise vangistusega, korduvalt auto joobeseisundis juhtimine tooks karmima karistuse kui ettevaatamatuse läbi surma põhjustamine jne.

Tegelikult pole ju auto purjuspäi juhtimine Eestis esimene ega ainus avariipõhjus, selle kõrval on veel terve rida tegureid, alates valesti valitud sõidukiirusest kuni selleni, et meie teedel on arvestatav hulk juhte, kes lihtsalt ignoreerivad teadlikult liikluseeskirja. Mingi hulk aga ilmselgelt ei teagi elementaarseid reegleid. Muidugi võiks tõsta trahvimäärasid ja karmistada karistusmäärasid, kuid selline lähenemine saab olla vaid osa lahendusest, kõrvuti ennetavate meetmetega, mis mõeldud potentsiaalsetele rikkujatele ja riskirühmadele. Peale selle tuleb jätkuvalt tõhustada politsei tööd.

Võib-olla oleks ka meil ennetustöö vallas teistelt õppida. Üks probleemseima liiklusega maid on näiteks Tai kuningriik ning hea lahendus, kuidas seal liiklusrikkumiste vastu võideldakse, on üldkasulik töö. Kuid Tais ei tähenda üldkasulik töö kraavipervede või linnatänavate koristamist, vaid paadunud rikkujatel tuleb oma tunnid täis teha morgis töötades. Seda lootuses, et sel viisil nad näevad, kui õnnetult võib ühel halval päeval minna neil endil või teistel inimestel, kui nad vanaviisi jätkavad.