Juhtkiri: muusade tempel Tartus

ERMi juht Tõnis Lukas pälvis tiitli Postimehe Aasta Inimene 2016 Foto: Erik Prozes

Sõna «muuseum» tuleb kreeka keelest ja see tähendab muusade templit või kodu. Esimesed muuseumid, mis toona olidki sõna otseses mõttes muusade templid, asutati Antiik-Kreekas. Sinna koondati kõiksugu väärtuslikke esemeid ja kunstiteoseid ning need olid mõeldud paikadeks, kus mõtestada maailma. Sellepärast armastasid sinna koguneda poeedid, muusikud, näitlejad ja filosoofid. Millalgi jäid need kitsaks ja nii tuli Ateenas, Delfis, Olympias ja mujal kunstiteoste säilitamiseks templite juurde rajada täiendavad hooned.

Emajõe Ateenas 1909. aastal asutatud Eesti Rahva Muuseum on oma asutamisest peale olnud Eesti rahva kultuuri tempel. Kui vaadata vanu fotosid ERMi esimesest hoonest Gildi tänaval, on näha, et juba toona tegutseti kitsastes oludes. 1922. aastal koliti Raadi mõisa, mis seda veidi leevendas, kuid 1944. aastal hävis muuseumihoone sõjatules.

Sellest ajast peale on ERM, mis sarnaselt antiiksete muusade templitega ruumikitsikust kannatanud, oodanud endale sobilikku maja. See 72 aasta pikkune ootamine lõppes möödunud aasta 1. oktoobril, mil muuseumi direktor Tõnis Lukas juhatas pärast lühikest tervituskõnet isiklikult esimesed külastajad Raadil avatud uue ekspositsiooniga tutvuma. Pettuma ei pidanud keegi. Uus ERM on tõepoolest muusade templi vääriline ja selle eest pälvis ERMi direktor Tõnis Lukas Postimehelt 2016. aasta inimese tiitli.

Nagu Lukas ise auhinna vastuvõtmisel tabavalt märkis, ei ole see tunnustus mõeldud mitte ainult tänuks temale, vaid tervele ERMi eilsele ja tänasele kollektiivile tehtud töö eest. Läbikäidud teekond saavutatud eesmärgini oli kahtlemata raske ning kui praegu vaadata sellele tagasi, on selge, et teist teed ei olnud. Polnud võimalik ka kurvilist teed sirgemaks lõigata, et kiiremini kohale jõuda.

Kuid kui vaatame ERMi enda senist ajalugu, siis ongi see tee algusest peale kurviline ja konarlik olnud – võttis ju ka rahvusmuuseumi asutamine alates esialgse idee väljakäimisest omal ajal ligemale pool sajandit aega. Siinkohal jääb vaid üle veel kord avaldada tänu kõigile neile, kelle toel see uhke Eesti rahva vaimu- ja vanavara talletav tempel Raadil seisab.

Uuenenud Eesti Rahva Muuseum pole mõni arhailine mammut, vaid suudab meile rääkida eesti rahva lugu nüüdisaegses keeles. Ehkki, nagu Tõnis Lukas auhinnatseremoonial märkis, pole uues kuues ERM veel kaugeltki valmis ning eks see olegi selles osas sarnane Tallinna linnaga. Kuid juba praegu kätkeb see tervet hulka eri funktsioone, alates sotsiokultuurilistest kuni teaduslikeni. Üks olulisi neist on sama mis juba kõige varasematel muusade templitel: mõtestada enda ja oma rahva kohta muutuvas ajas.