/nginx/o/2017/01/13/6249599t1h4916.jpg)
Igapäevaelus tunnevad põhjakorealased end ilmselt märksa paremini kui Kim Jong-uni võimuletuleku alguses 2011. aastal. Kuigi elanikud teavad, et heaolu kasvu taga ei ole võimude tegevus, vaid pigem minnalaskmine, ei panda seda neile pahaks, kirjutab raamatu «Põhja-Korea – nälg, hirm ja maailma suurim vangla» autor Erki Loigom.
Olmeline heaolu on kasvanud eriti linnades. Kim Il-sung ei tunneks tänast Pyongyangi ilmselt ära või oleks vana revolutsionäär üsna õnnetu. Ennegi näidislinnana tuntud Pyongyang on saanud uhke pilvelõhkujate rajooni, loodud on hulgaliselt sportimisvõimalusi (ujulad, hallid, veepargid), suurt rõhku on pandud meelelahutusele. Uuendatud on loomaaed ja lõbustuspark. See kõik on aga kättesaadav vaid mõnele protsendile elanikkonnast!
Kahjuks on just tuledesäras Pyongyangi fotod need, mis võivad asjast vähemhuvitatutes tekitada petliku mulje asjade positiivsest kulgemisest. Pealinn ei maadle enam elektrikatkestustega nii nagu siinkirjutaja mäletab mõne aasta tagusest ajast, kui enamik õhtuseid tegevusi kulges generaatorite toitel töötavate siniste säästupirnide hämaruses.
/nginx/o/2017/01/13/6249605t1h8f7d.jpg)
Riigi teed on endiselt kohutavas seisus, meditsiin sisuliselt olematu ja sotsialistlik tasuta haridus vägagi tasuline. Viimased fotoreportaažid väiksematest asulatest ja maapiirkondadest kinnitavad siiski mõnevõrra paranenud elamistingimusi ka seal. Sõidukid on endiselt eralennuki staatuses, kuid pealinnas Pyongyangis on sellised «piloote», kes neid endale lubada saavad, märkimisväärselt palju.
Täheldatud on esimesi liiklusummikuid. Neid reguleerivatel piltilusatel «liiklustüdrukutel» on nüüd lõpuks tegelikult ka tööd.
2015. aastal avati ultramoodne lennuterminal Sunanis, mõned kilomeetrid pealinnast väljas. Endiselt satuvad sinna vaid üksikud lennud nädalas, kuna Korea lennufirma Air Koryo ei tohi sattuda oma sõidukitega peaaegu ühegi välisriigi õhuruumi v.a Hiina. Rahvusvahelised lennud Indoneesiasse, Venemaale ja Kuveiti on sanktsioonide tõttu lõpetatud. Reisimisvabadus ei ole laienenud ja on endiselt vaid väikese eliidi suur privileeg. Tavainimestele kehtivad piirangud ka riigisisesel liikumisel, kuigi siseturismi siiski propageeritakse.
/nginx/o/2017/01/13/6249633t1h7334.jpg)
Lisaks Pyongyangile on loodud moodsad vabaajaveetmise võimalused ka teistes linnades ja isegi maapiirkondades. Nii kavandatakse Wonsani linnast riigi idarannikul ehitada tänapäevane kuurort. Hotellide ehitused on käimas ja avatud on uuendatud lennuväli, kuhu ei ole siiski maandunud ühtegi lennukit piiri tagant.
Riiki külastab endiselt alla kümne tuhande lääne turisti, hiinlastest turistide arv ületab sadat tuhandet. Seda tänu spetsiaalsetele ja viisavabadele päevatuuridele piiriäärsetesse linnadesse nagu Sinuiju ja Hyesan. Masikryongis võib veeta kvaliteetse mäesuusapuhkuse ja sõita vaatamata sanktsioonidele riiki sattunud Itaalia ja Rootsi suusatõstukite ja mootorkelkudega.
Kuigi Põhja-Korea ei võta osa maailma majanduskogukonna tegevusest, on suudetud paljudest takistustest hoolimata rajada uskumatul määral uusi rajatisi. Oluline osa eelarve täitmisel on kindlasti illegaalsel relva- ja narkokaubandusel, mis riigi ekspordis on väga olulisel kohal.
Majandusanalüütikud märkavad iga-aastaselt mitmemiljardilist puudujääki riigi ekspordi ja kulutuste vahel, mille täidab metaamfetamiini, salasigarettide, võltsravimite ja relvade müük. Metaamfetamiin on riigis muide saadaval käest kätte äärmiselt lihtsalt ja seda kasutatakse energia taastajana sarnases ulatuses Lõuna-Ameerikas levinud kokalehtedele. Narkootikumidega seonduv ei ole riigis kuritegu. Tuvastatud on moonikasvatuseks kasutatavad hiiglaslikud põllumaad riigi põhjaosas. Nende tegevust koordineerib otseselt Kimi režiimile raha teeniv ministeerium, mis on rohkem tuntud kui Osakond 39.
/nginx/o/2017/01/13/6249637t1h66b4.jpg)
Vaatamata rahvusvahelise kogukonna pingutustele suudab aga Osakond 39 toota režiimile valuutat määral, mis võimaldab tegeleda ülikallite relvaarendusprojektidega ja kõmmutada taeva poole orienteeruvalt pool miljardit dollarit aastas rakettide ja tuumarelvade näol. See tegevus on Kim Jong-uni võimuperioodil intensiivistunud määral, mis seab ohtu kogu piirkonna stabiilsuse.
Tuumaprogramm, välispoliitika ja suhted Lõuna-Koreaga
Kim Jong-uni Põhja-Korea välispoliitikat võib iseloomustada kui agressiivset, hektilist ja end ise aina sügavamasse isolatsiooni mängivat. Kõike seda tuleb vaadelda taaskord režiimi võimusäilitamise võtmes.
Sisepoliitiliselt on Kim väga karm diktaator, kellel vanemate tarkust hindavas Korea kultuuriruumis on tänu noorusele ja väga lühikesele selliperioodile olnud end raske kehtestada tõsiseltvõetava liidri või Targa Marssalina, nagu ta ennast ette kujutada käsib. See on otseselt peegeldunud ka välispoliitikas ja Koreade vahelistes suhetes.
Kim Jong-un ei ole kogu võimuloleku aja jooksul kohtunud ühegi välisriigi juhiga, samuti ei ole ta teinud ühtegi välismaist visiiti. Isegi mitte Hiinasse, kellega suhted ongi ajaloo kasinamas seisus. Kaks kohtumist endise NBA korvpalluri, ekstsentrilise Dennis Rodmaniga ei vea välispoliitika võtmes kuidagi välja, kuigi läbi Rodmani teab maailm noore liidri pereelust enam kui osati oodata. Korvpallidiplomaatia peale osaliste hommikuste peavalude midagi muud ei tootnud.
/nginx/o/2017/01/13/6249647t1h21f2.jpg)
Kim on endale kodumaise tõsiseltvõetavuse tekitamiseks külge pookinud rohkem aunimetusi ja tiitleid kui oli neid tema jumalast vanaisal. Sisulisest poolest võib nüüd, viis aastat peale võimuvahetust, lugeda üleminekut peaaegu lõpusirgel olevaks. Diktaatori tööstiil on saanud osapooltele selgemaks. Tema eesmärk on tagada Põhja-Korea püsimine (loe: tema enda võimu püsimine) läbi jõu ja heidutuse. Seda kinnitavad kolm tuumakatsetust (üks aastal 2013, kaks 2016.aastal) ning hulgaliselt lühi- ja keskmaarakettide katsetusi, millele on järgnenud naaberriikide vihased reaktsioonid.
Samuti on Põhja-Korea viinud orbiidile enda sõnul rahumeelsel otstarbel töötavad satelliidid, mis seal tõesti vaikuses kosmoseprügina tiirlevad. Tegelik eesmärk kogu relvakatsetuste seeria juures räägib selget keelt – riik üritab trügida tuumariikide nimistusse, kes suudavad tuumalõhkepäid toimetada rakettide ninas pika vahemaa taha kuni Ameerika Ühendriikide maismaani välja. Rakettide nimetused nagu Nodong, Taepodong ja Musudan said massimeedias tuntuks üle maakera.
/nginx/o/2017/01/13/6249645t1h38c9.jpg)
Vaatamata karmistunud sanktsioonidele jätkab Pyongyang ilmselt katsetusi seni, kuni ollakse veendunud oma võimes neid stabiilselt kasutada. Kogu protsess on lisaks Hiina kasvavale agressiivsusele regioonis löönud kõikuma seal aastakümneid püsinud niigi hapra tasakaalu. Jaapan räägib ründerelvastuse loomise plaanidest, Lõuna-Korea vaagib tuumavõimekuse tekitamist ja Ameerika tuumahävitajad eksivad kahtlaselt sageli Põhja-Korea piiri lähedal õhuruumi. Olukord Korea poolsaarel on 1953. aastal lõppenud Korea sõja järel ajaloo plahvatusohtlikumas seisus.
Ajal, kui Lõuna-Koreast on saanud majanduslik suurjõud, võib potentsiaalne relvakonflikt muuta majandusnäitajaid kogu maailmas, rääkimata piirkonnast. Sõjalise konflikti tõenäosus on siiski madal, kuid selle võimalikul käivitumisel on tagajärjed katastroofilised. Arvestades pingete ulatust ja kasvu, võib piisata ka tühisemast eksimusest näiteks demilitariseeritud tsoonis kahe Korea vahel.
Kahjuks on peale aastaid kestnud vaikust taaskord esinenud lühiajalisi tulevahetusi, inimvigastustega maamiinide lõhkemisi ja piiriülest kahurituld, mis Yeongpyeongi saartel Lõuna-Koreas tõid kaasa ka esimesed tsiviilohvrid peale Korea sõda.
Poliitiline olukord Lõuna-Koreas on kõike muud kui rahulik ja stabiilne, mis ei pruugi kahepoolsete suhete rahulikule arengule kasuks tulla. Katsed Põhja-Koreaga «päikesepaiste poliitikaid» rakendada on lõppenud alati tõdemusega, et Pyongyang on lõunanaabrile valetanud ja Kimide perekonna võim on neil perioodidel vaid tugevnenud. Seetõttu on Lõuna-Korea võimud olnud heanaaberlike suhete rakendamisel äärmiselt ettevaatlikud ja pessimistlikud.
2013. aasta talvel tuumakatsetuse järel alanud äärmiselt tõsine vastasseis naabrite vahel suudeti küll sügiseks rahustada, kuid selle käigus kuulis maailma üldsus väga tõsiseid ähvardusi. Vastuseks Ameerika Ühendriikide ja Lõuna-Korea ühisõppustele loobus Pyongyang 1953. aastal sõlmitud ajutisest vaherahust, käivitas Yongbyoni tuumakompleksi, katkestas mõneks kuuks koostööprojekti Kaesongi tööstuspargis ja sooritas küberrünnakuid Lõuna-Korea pankadele (lekkisid miljonite inimeste krediitkaartide andmed).
2015. aastal taastati psühholoogilise sõja arsenali kuuluvad, kuid aastaid vaiki olnud «valjuhääldite sõjad» piiritsoonis. Nende algataja oli küll Lõuna-Korea, kuid ajendi selleks andis Põhja-Korea provotseeritud tulevahetus.
2016. aasta kaks järjestikust tuumakatsetust olid viimased piisad lõunakorealaste karikasse ning sadu miljoneid valuutat Pyongyangile tootnud Kaesongi tööstuspark suleti Lõuna-Korea eestvedamisel ja on suletud siiani. Sellega lõigati ära oluline hulk valuutat, mida Põhja-Korea sai kasutada relvaprogrammide arendamiseks.
Lähiajalugu on siiski näidanud, et Kaesongi roll rahaallikana ei ole nii määrav, kui selle unikaalse projekti sotsiaalne mõju Põhja-Korea avanemisele läbi moodsate töötingimuste ja info leviku kümnete tuhandete töötajate kaudu. Kaesongi tööstuspargi avamine on ilmselt lähikuude või -aastate küsimus.
Riigisiseselt on põhjakorealased selgelt rahulolematud Kimi kaitsepoliitikaga. Käibefraasina tunnevad korealased «tuumapomm süüa ei kõlba» ütlemist hästi ja see on laialt levinud. Edukate raketi- ja tuumakatsetuste üle ei ole üleriiklik vaimustus enam ammu selline, mis aastaid tagasi teleekraanidele kuvati. Tuumaprogramm on arenenud niivõrd kaugele, et selle ohtlikkus on kohale jõudnud ka põhjakorealastele endile.
Rahvusvahelise üldsuse katsed kutsuda Pyongyangi tagasi tuumakõneluste laua taha ei ole Kim Jong-uni võimu ajal õnnestunud mingilgi moel. Jäänud on vaid sanktsioonide karmistamine ja ilmselt on sellise survetegevuse jätkumine ka 2017. aastal väga tõenäoline.
Erki Loigomi Kim Jong-uni viiest esimesest võimuaastast rääkivate artiklite sarja esimene osa ilmus 6. jaanuaril ja teine 10. jaanuaril.
/nginx/o/2021/12/16/14264142t1h51db.jpg)