Maali Kahusk: uue valla nimi – poliitilised otsused arvestavad rahva arvamusega haruharva

Maali Kahusk Foto: Erakogu

Viie Võrumaa valla – Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu ühinemisleping sõlmiti mullu 27. detsembril Rõuges, kuid muret teeb, et selle rahva arvamusega arvestati valikuliselt. Suur osa kohalikust rahvast ei leia väljapakutud Haanjamaa nimega ühisosa, kirjutab kohaliku elu edendaja Rõuge vallast Maali Kahusk.

Inimesed ei saa aru, mis mõte on kaotada vanad ja väärtuslikud nimed. Miks vajame eksperimenteerimist? Tuleb rõhutada, et uue nime valiku taga ei ole kaalutletud otsus, vaid tegemist on päevapoliitilise otsusega, et tagada õigeaegne ühinemislepingu sõlmimine. Selles protsessis oli näiteks Rõuge kui piirkonna ajaloolise kihelkonna nimi, mis oleks igati vastanud ajaloolisele järjepidevuse hoidmise ja kohanimenõukogu põhimõtetele, n-ö pandiks.

Pandiks seetõttu, et vähese enamusega otsustajate arvates ei tohiks üks liituv partner saada mõlemat – nime ja keskust. Seega ei ole otsuse taga olnud kaalutletud arutelu selle üle, milline on parim nimi, vaid mõte, et üks ei saaks mitut asja.

Ühinemisprotsessi jooksul on toimunud ka nimekorje, kuid sellega seotud arutelu dokumentides ei kajastu ning pole ka teada, et oleks toimunud avatud ja põhjalik arutelu uue nime valikute üle. Kahjuks lükati ka ettepanek valida nimi rahvahääletuse teel enamiku volikogude jõul tagasi.

Kas oleks Rõuge Maarja kogudusel selles olnud oma seisukoht või Haanjamiihi Nõukojal või Võru Instituudil kui Vana-Võrumaa pärandi hoidjal? Mis põhjusel eirati kohanimenõukogu ekspertarvamust ja seda arutellu ei toodudki? Pigem on otsustajad hoidunud seda teemat arutamast, et mitte riskida lepingu õigeaegse protsessiga.

Paljud inimesed on öelnud, et nimevalik on ehmatav. Muidugi on ka neid, kes on seotud nimes kajastuva kitsa piirkonnaga, ning neile tehtud valik sobib, kuid kindlasti ei ole nad inimesed, kes oleksid vastu olnud rahvahääletusele või sisukale arutelule uue valla nime üle. Avatud valitsemine on nüüdisaegse ühiskonna tee.

Olukorras, kus uue omavalitsuse nime pole leitud kokkuleppel kohalike elanikega näiteks rahvaküsitluse teel, pole kaalutletud põhjendusi uue nime valikul ega selgeid suundumusi ja tegevusplaane uue omavalitsuse elanike koondumisel valitud nime taha, pole ka kindel, et oodatud energia seda edasi viiks.

Loodusest või kitsamast kultuurirühmast tuletatud uued nimed ei ole kunagi olnud haldusüksuste nimed. Sellega kaasnev uus reaalsus tekitab suure probleemi mõistete selgitamisel. Kas ollakse valmis, et kaob näiteks Haanjamaa eripära oma praeguse kitsama, paikkondliku identiteediga ning edaspidi toimuvad muutused, arendused, tekivad uued tõlgendused ja tähendused, nagu inimtegevusega ikka kaasneb?

Praeguse Haanjamaa kui valla nime alla jäävad nii Mehkamaa, tükike Setomaad, Paganamaa kui Haanjamaa kitsa kultuuriruumina ka ise. Arvestama peab ju olukorraga, et nimi hakkab olema kasutuses ka kogukondades, millel ei ole Haanjamaaga looduslikku või kultuurilist sidusust, ja tekivad uued käsitlused. Või soovime siiski, et piirkonnad – kultuurilised või looduslikud – säilitaksid oma autonoomsuse ja eripära? Kas nimi Võhandu ühendab ka võimalikke uusi liidetavaid Vastseliina ja Orava valda?

Lahtirääkimata pinged aga lahvatavad varem või hiljem. Kahju on, et seaduse loojad seadust tehes neid aspekte lõpuni ei näinud. Kas nüüdne Eesti kaart, kus maakonnad muudavad piire või hõreda asustuse tõttu hakkavad tekkima suured omavalitsuste lahmakad, mis kannavad uusi kunstnimesid, mis valitsuse enda määrusega kokku ei sobi ja ka rahva arvamusele ei tugine, on oodatud reaalsus?

Rõuge ja ümbruskonna valdade rahvas ei ole valdade ühinemise vastu, kuid leiame, et uuele vallale pole nime otsitud ei ajalukku ega tulevikku vaadates, vaid ainult päevapoliitilist otsust silmas pidades.

Toimetaja märkus. Kohanimenõukogu tegi vabariigi valitsusele ettepaneku, et kaheksa ühendvalda leiaksid endale sobivame nime, nende seas on ka kõnealune Haanja(maa) vald.