Talv, jääpurikad.

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Uue aasta esimene nädal tuletab Eesti inimestele meelde, et meie laiuskraadil on lisaks sügisele olemas ka aastaaeg nimega talv. Postimees käis soojuskaameraga pildistamas, kas meie majad peavad raske raha eest ostetud sooja toas.

Kuni näeme üldarvudest, et soomlastel, kes ju ometi elavad meist põhja pool, kulub oma tubade kütmiseks vähem energiat kui meil, on veel kindlalt parandamisruumi. Arvudele otsa vaadates on ammu selge, et üks suuremaid võimalikke võidukohti on sovetiajal ehitatud korterelamute soojustamine. Sellega on (sh ELi maksumaksja toel) tegeletud ja tegeletakse praegugi.

Näeme ka Postimehe piltidelt, et vanade korterelamute soojustamisest on abi. Soojustamata hruštšovkade välisseintest tehtud piltidelt näeme, kuidas radiaatorid ilma kütavad. Soojustatud maja välisseinal aga radiaatorikontuurid sel viisil välja ei paista. Vanade korterelamute soojustamisega säästetakse energiat keskeltläbi 40 protsenti.

Viimatise rahvaloenduse järgi (2011) on Eestis 540 000 püsivalt asustatud eluruumi. Pole just suur üllatus, et umbes pool neist on 1960–1990 ehitatud korterelamutes. Soojapidavusele sovetiajal rõhku ei pandud. Loomulikult ei tee soojustamine ei silikaattellistest hruštšovkast ega plaanimajanduse paneelmajadest veel kõige moodsamaid ja kenamaid eluasemeid, ent pikas plaanis aitab see siiski inimestel nii raha kokku hoida kui muudab nende majade välisilme inimlikumaks.

Nüüd riigile kuuluvatest hoonetest. Teistes riikideski on ajakirjanikud selliseid soojuspildistamisi teinud ja mitmel pool on avastatud riigile piinlikkust tekitavalt, et samal ajal, kui räägitakse suurtest kliimapoliitilistest eesmärkidest, lekivad riiklikud esindushooned soojust ja kütavad laia joonega taevaalust kuumemaks.   

Tõsi, riigi hoonetest soojuspildistas Postimees vaid mõnda tähtsamat. Need pildid ei ole veel riigile kuuluvate hoonete energiaaudit. Ometi võime vist rahul olla, kui riigikogu hoone ees mõjub säraküünlana üks pintsakuväel õue tulnud mees, aga mitte mõni koht parlamendimaja seinal. Ja presidendi kantselei ees peavadki vahipataljoni ajateenijad soojuspildil särama, sest lisaks nende oma ihusoojusele on neil jalge all ka küte. Kas sõduri vorm peaks paremini sooja pidama? Kui muuseumi jalgtee plaatide all on küttekaabel, siis võime muidugi küsida, kas ikka ehitamise ajal arvutati, kumb on odavam: lund lükkav kojamees või jääd sulatav jalgteeküte.

Tulles tagasi elamute juurde, võime meenutada ka nutuseid lugusid kümnend tagasi buumiaegsetest ehituspettustest. Nii mõnigi on ehmatusega avastanud, et tema kirjade järgi justkui kõigile moodsatele normidele vastava eramu soojustusmaterjali varastasid ehitajad tegelikult ära.

Talv sunnib soojusteadlikuks ja peaks ahvatlema kõiki arvutama, kas, kuidas ja kui palju oleks mõttekas investeerida oma maja soojustamisse.