Senine kindlustuskord, mis mõnede kindlustusliikide puhul nägi naistele ette väiksema makse kui meestele, on õige pea ajalooks saamas.
Juhtkiri: sugu või inimene?
3. märts 2011, 15:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Kohtu üleeilne otsus keelustada kindlustusseltsidel soopõhine riskihindamine toob ilmselt küll paratamatult kaasa naistele kindlustusmakse suurenemise, kuid on ometi samm eelarvamustevabama maailma poole.
Muidugi ei saa öelda, et senine kord, mis mehi kõrgemalt maksustas, oleks põhinenud üldisemalt valedel eeldustel. Kõik, kes statistika ja uuringutulemustega kokku puutunud, teavad, et nii nagu mujal, on ka Eestis mehed keskmiselt riskialtimad, satuvad kergemini õnnetustesse ja nende oodatav eluiga on lühem.
Kuid see, et meessoole üldisemalt selline käitumine omane on, ei pruugi kehtida iga konkreetse mehe puhul. Praegu löödi kindlustusseltsides igale uksehingi kääksutanud inimesele piltlikult öeldes soopõhine tempel laubale ja uuristati ka sellele vastav auk rahakotti. Otsustatakse mitte tema enda omaduste, vaid selle järgi, milline kromosoomipaar talle saatuse loosirattast langes.
Just nagu tähendanuks Y-kromosoom kulukat lisataaka, mida läbi elu kaasas lohistada tuleb. Kui Euroopa Kohtu otsus aitab teha sammu eelarvamustevabama, vähem stereotüüpse ja enam isikukeskse suhtumise suunas, ei saa muud, kui seda tervitada.
On selge, et kindlustusseltsidele tähendab see üksjagu lisatööd. Lihtne jaotus ankeedis – mees või naine – tuleb nüüd asendada palju keerulisema küsimustesüsteemiga, et välja selgitada, kui suure kindlustusriskiga on iga konkreetse inimese puhul tegu.
Kuid pikemas perspektiivis on selge, et sellest on tulu ka kindlustusseltsidele endile, kuna tõenäoliselt aitab välja tuua suuremaid tegelikke riske, mis seni, soopõhiselt hinnates, kahe silma vahele jäeti.
Põhimõtte poolest ei ole aga tegelikult tegu väga revolutsioonilise muutusega. Kui järgmise, 2012. aasta detsembris kehtima hakkav uus kord mõjutab eelkõige elukindlustust, aga ka õnnetusjuhtumi kindlustust ja kolmandat pensionisammast – nende puhul kehtib praegu soopõhine riskihindamine –, ei puuduta see näiteks sõidukikindlustust.
Seda seetõttu, et Eestis sõidukikindlustuse puhul juba ammu enam sugu ei arvestata. Ometi võiks ka liiklusõnnetuste arvu ja raskusastme puhul mitmeid statistikale tuginevaid soopõhiseid stereotüüpe kasutada. Et sellest on suudetud loobuda, näitab, et ka muutus teistes kindlustusliikides ei tule üleliia valuliselt.