Andrus Karnau: Luisa Värk ja Edgar Savisaare toimikud – Pressinõukogu argipäev

Andrus Karnau Foto: Pm

Selle artikli pealkiri ei vasta sisule, sest kui panna pealkirjaks «Eesti ajakirjanduse kvaliteet püsib heal tasemel», siis ma ei usu, et keegi seda lugema hakkaks. Aga sidudes pealkirjas lauljanna skandaalse poliitiku kohtuasjaga, on äkki lootust, et keegi võtab vaevaks ka süveneda.

Kontekstist väljarebitud pealkiri on sel artiklil põhjusel, et see on üks peamisi teemasid, millega Pressinõukogul on tulnud tegeleda. Ühelt poolt on ajakirjandusväljaandel õigus tõmmata artiklitele või saatelõikudele tähelepanu. Teisiti ei oleks see mõeldav. Aga kust jookseb piir, kui tähelepanu tõmbamine läheb ülekäte? Millal muutub see sildistamiseks, ärapanemiseks või eksitava konteksti loomiseks?

Luisa Värgi kaebuse arutamise puhul oli üheks Pressinõukogu arutelu teemaks see, mil määral on ajakirjandusel põhjust siduda teda tema abikaasaga, toonase peaministri Taavi Rõivasega. Aga veelgi olulisem oli küsimus, kas Värgi tegevust maksude maksmisel oli õigust panna seadusrikkumise konteksti.

Pressinõukogu sai mullu ka suure hulga kaebusi, mis püüdsid mõnda formaalset eksimust põhjuseks tuues tõestada, et üht või teist teemat poleks olnud õigus kajastada. Ka Värk väitis, et tema ettevõttest poleks tohtinud üldse kirjutada.

Detsembris arutas Pressinõukogu ühe rahvusvahelise suurettevõtte kaebust Eesti ühe kõige väiksema ajalehe peale. Kaebaja soovis muuhulgas ajalehelt, et viimane kooskõlastaks tulevikus enne avaldamist kirjalikult kõik kaebajasse puutuvad artiklid. Ajalehel jätkus õnneks tarkust selle soovi täitmisest loobuda.

Artiklite eelneva kooskõlastamise ümber puhkenud konfliktid on kaebustes korduv refrään. Näib, et ajakirjanikud annavad kergekäeliselt lubadusi kohendada artikleid allikate nõudmiste järgi, ning kui mõni lause ikkagi ei lähe ajalehte nii, nagu kaebaja soovis, on pahandus majas. Eeltsensuur paistab olevat vaikselt vohav vähkkasvaja.

Probleem, mis koorub Pressinõukogu kaebustest, on kriitikavaba suhtumine politsei ja prokuratuuri teadetesse. Pahatihti ei vaevu ajakirjanikud kontrollima jõuametkondade esitatud info tasakaalustatust või asjakohasust. See omakorda võib kaasa tuua kohtuta süüdimõistmise.

Ajakirjanduse eetikakoodeksi üks esimesi punkte ütleb, et ajakirjanduse ülesanne on hinnata kriitiliselt majandus- või poliitvõimu teostajate tegevust. Ajakirjandusvabadus ei tule taevast ega valitsusest, meediavabaduse eest tuleb seista iga päev.

Ajakirjaniku, toimetaja, Pressinõukogu esimehe ja keskmisest nõudlikuma meediatarbijana arvan, et Eesti ajakirjandus hoiab head taset. Kindlasti on tõrvatilku, aga meepott tervikuna on minu meelest ilusasti püsti püsinud. Tõsi, nii palju kaebusi kui mullu pole ühelgi varasemal aastal Pressinõukoguga liitunud ajakirjandusväljaannete peale esitatud. Oli rekordiline kaebelõikus, mis näitab mu meelest ennekõike seda, et lugejad teavad aina paremini, et neil on õigus meedia eneseregulatsiooniorganilt kaitset otsida.

Pressinõukogu poole võib pöörduda iga inimene, selleks ei pea palkama advokaati või meedianõustajat. Piisab sellest, kui saata kiri, kus kirjeldada, kuidas on ajaleht, raadio- või telejaam või veebiväljaanne olnud ülekohtune või avaldanud valeväiteid.

Üks saarlane saatis mullu Pressinõukogule kaebuse, kus märkis, et soovib, et ajakirjanikku noomitaks, et too enam kunagi nii ei teeks. Lihtsamalt ja täpsemalt on keeruline Pressinõukogu ülesannet kokku võtta.

Kuidas on selle artikliga seotud Edgar Savisaare toimikud? Ajakirjanduseetika pole kivisse raiutud. Õigupoolest saab iga inimene iseseisvalt otsustada, kas ajakirjanik või ajakirjandusväljaanne on käitunud eetiliselt.

Kohtutoimikute materjalide istungieelne avaldamine on seni olnud tavapraktika. Postimehes ilmunud Savisaare toimikud põhjustasid aga hulganisti pahameelt. Kas see oli ajakirjanduseetika koodeksi rikkumine, selgub siis, kui keegi peaks sellekohase kaebuse esitama. Aga iga lugeja võib teha enda jaoks ise otsuse. Uskuge või mitte, ajakirjanduse jaoks pole midagi tähtsamat kui lugejate usaldus.

Pressinõukogu arvudes

Aasta	2016	2015	2014	2013	2012
Otsuseid	80	64	43	52	38
Õigeksmõistmisi	42	33	21	25	18
Taunivaid	38	22	22	27	20