Tarmo Pikner: maakeral on 7 miljardit parima sportlase kandidaati

Tarmo Pikner Foto: Erik Prozes

Olümpiaideaalid on tuhmunud, pjedestaalile on tõusnud populaarseima ala esindajad –  dopingukütid. Kodukamaral aga vaieldi selle üle, kes kõvadest tegijaist on kõige kõvem tegija, kirjutab arvamusportaali kolumnist Tarmo Pikner. 

Kui antiiksed olümpiamängud toimusid iga nelja aasta tagant ja selle idee rakendas parun Coubertin ka tänapäeva mängudele, siis nüüd kestavad olümpiamängud aasta läbi. Nimelt jagatakse medaleid sõltuvalt sellest, kuidas keemialaborid arenevad, et selgitada – mida sportlased viimase kümne aasta jooksul on söönud-joonud. Sealjuures medalite äravõtmisest on saanud sama tähtis protseduur kui medalite jagaminegi.

Näiteks ka meie spordisõpradele pakub erilist huvi, millal ükskord lõpevad 2006. aasta Torino olümpiamängud ja jagatakse välja võidetud ja kaotatud medalid.

Ja ega 2016 Rio üle kivide ja kändude korraldatud mängud pakkunud peale probleemide suurt muud elevust. Kõige levinumaks olümpiaalaks on aga kujunenud ammuküttide asemel – dopingukütt. Kuuldavasti asutakse Sotši taliolümpiat uuesti korraldama – seekord dopinguvabadele kohtadele.

Spordivõistluste afterparty

Aasta lõpus on kujunenud kenaks kombeks korraldada meie parimatele sportlastele veel üks lisavõistlus – kes neist on ikkagi kõige kõigem.

Kui Killingu-meeskonna parimaks kuulutamisega oli asi klaar ja meie neli sõudjat tõsteti  aujärjele, siis ülejäänud kategooriates valitses asjaomaste seas arvamuste paljusus. Mis iseenesest pole üldsegi halb nähtus.  

Kulturismifännid pole rahul, et Ott Kiivikas ei saanud väärikat tiitlit. Siin on asi selles, et kui päris sportlased kasvatavad lihaseid selleks, et lihaste jõul mingi sportlik tulemus sooritada – näiteks heita ketast 66 meetrit, siis Kiivikase eesmärk jääb poolele teele pidama.

Nimelt peab kulturistidel olema biitseps kasvatatud võimalikult mügarlikuks, ümbermõõduga vähemalt 66 sentimeetrit. Ja kui see on tehtud, siis riputatakse medal kaela nii, et ketast pole vaja üldsegi loopida. Gerd Kanter peab aga lisaks biitsepsi kasvatamisele minema kettaheite ringi ja seal medali nimel edasi rassima, kusjuures Kiivikas lihtsalt seisab, käed rusikas ja musklid punnis.

Mõnede arvates on jalgpallur Ragnar Klavanist saanud omasuguste seas parim maailmas ja sajad miljonid inimesed pidid tema vägitegusid telekast imetlema. Selle asjaga on aga nii, et ikka veel kiputakse jonnakalt jalgpallilahinguid liigitama spordi valdkonda kuuluvaks. On ju ammu selge, et jalgpallimaailmas toimuvate sündmuste puhul on tegemist meelelahutusäriga ja võrdlusmõõtu tuleks võtta pigem miljoneid haaravate iludusvõistluste ja Eurovisiooni-laadsete lauluüritustega.

Pealegi on Klavani-suguseid pallitagujaid maailmas tuhandeid, kuid Rasmus Mägisid on täpselt kuus tükki. Viis neist olid temast veidike kiiremad ja kuuendaks jooksis Mägi ise üle tõkete.

Ahjaa – lubasin Aivar Pohlaku lambavillase vesti ära süüa, kui Eesti peaks jõudma 100 parema jalgpalliriigi hulka. Samas, meie pisike Kelly suudab üksinda viia Eesti nelja parima lumelauariigi hulka.

Kipun arvama, et rahad, kus tulutult suplevad jalgpallurid, tuleks ümber jagada meie kuulsatele võrkpalluritele, et taastada kunagise rahvusspordi hiilgus. Praegu särab platsil vaid üks Täht, kuid eesmärgiks võiks võtta: kuus tähte korraga platsile. 

Kurioosne olukord valitseb naismusketäride maailmas. Kui meie kuus naisvehklejat on üksikult võttes kõik maailma parimad, siis üheskoos pole nad eriti ühist keelt leidnud (ja seda seda sõna otseses mõttes). Loodetavasti võimaldab integratsioonipoliitika uuendamine asjaga edasi minna.  

Tuntud autofirmade reklaaminäol Ott Tänakul on jällegi suur teene selles, et lõpuks on ralliradadele jõudnud autod, mis püsivad teel ja ei rüüsta mööda kraave ja kivisid. Enamgi veel – kaldun arvama, et Tänakul on olnud täita suur roll isejuhtivate autode väljatöötamisel, sest ei saa ju kunagi kindel olla, kuhu see inimese juhitud auto võib viia.

Inimene ja tehnika arenevad tänapäeval kohutava kiirusega, nii et ennustan peatseid raketisõidu MM-sarju ning ida- ja läänekonverentsidesse kuuluvaid spordivõistlusi Marsile ja tagasi. Pealegi, on 100 m kiireimaks läbimiseks kõik võimalused ammendunud, kuna Usain Bolt läks pensionile.

Ja et seda kirjut seltskonda paremini hallata, võiksid olümpiakomiteelased valida endile juhi, kes peale raha lugemise oskaks ka midagi paberilt maha lugeda, veelgi parem – ilma paberita.

Maakeral elab üle 7 miljardi sportlase

Rääkides aga spordialadest kui sellistest, siis näiteks spordi valdkonda on lülitatud ka peotants. Täiesti tõsiselt! Aga miks mitte rahvatants? Meie peaksime sellise ebavõrdsuse likvideerimise eest eriti hoolt kandma, kuna väikesel Eestil on suur potentsiaal tulla olümpiavõitjaks Tuljaku tantsimisel.

Mis seal salata, ka intellektuaalsemaid ja hasartlikke tegevusi on nimetatud spordialadeks nagu male, tamka, mälumäng, pokker, turakas ja piljard. Igati õige – ka ajumusklid vajavad arendamist. Eriliselt populaarseks alaks on kujunenud jalgpallurite naised ja armukesed. See on ala, kus pole vaja olla kiireim ja tugevaim, vaid peab lihtsalt olema, olema kena ja nägus. Nii sai ka Victoria Beckham medali kaela – koguni kuningannalt endalt. Ikkagi jalgpalluri naine.

Ja ei maksa unustada, et kunagine sumokas Baruto sai paar päeva tagasi tohutu jalahoobi kõhtu ja kukkus pikali, aga õnneks jäi ellu. Midagi pole parata – ka see on sport.

Siinkohal esitaksin totaka retoorilise küsimuse – kas kõik inimtegevusega kaasnevad toimetamised kuuluvad spordi valdkonda ja kas kogu inimkonda võiks ehk nimetada sportlasteks. Miks ka mitte – muidugi lootuses, et kõik 7 miljardit ei hakkaks ühekorraga teivast hüppama, vaid igaüks leiaks endale meelepärase tegevuse, et saaks öelda – olen sportlane (ja tahan osaleda parima sportlase valimisel). 

---

Tarmo Pikner on töötanud 18 aastat Saare maavalitsuses arendusjuhi ja välissuhete juhina ning samuti ELi programmisekretariaadis. Ta on endine Lümanda vallavanem ja kuulunud rahvusvaheliste organisatsioonide Eurohouse, B7 ja CPMRi juhatusse. Pikneri sulest on ilmunud raamat «Eesti orhideed».