Peeter Koppel: aasta lõpp tõi «taksojuhid» aktsiaid ostma (3)

Peeter Koppel
, SEB privaatpanganduse strateeg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Koppel.
Peeter Koppel. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Möödunud aasta lõpp kasvatas aktsiate vastu huvi ka nende hulgas, kes muidu on olnud aktiivselt ükskõiksed, ent värskel närvilisel rahal turul sageli pikka pidu pole, kirjutab kolumnist Peeter Koppel.

Aja jooksul on tekkinud terve hulk n-ö pehmeid indikaatoreid, mis võivad (kuid ei pea) viitama sellele, kuhu majandus- või turutsükkel omadega jõudnud on – ning kas äkki peaks sellega seoses midagi tegema. Üks tuntumaid on reaalsuses üpriski laialivalguv «taksojuhi indikaator». Nimelt on nii mitmestki raamatust läbi jooksnud mõte, et kui taksojuhid aktsiad ostavad, kipub tipp lähedal olema.

Täna kipuvad kohalikud taksojuhid ja sõidujagajad kuulu järgi küll rääkima rohkem ühisrahastusest ja püramiidskeemidest. Viimase tunneb muide alati ära selle järgi, et öeldakse ette «See ei ole püramiidskeem».

Aga nali naljaks, kuidmöödunud aasta lõpp kasvatas aktsiate vastu huvi  ka nende hulgas, kes muidu on olnud aktiivselt ükskõiksed.  Ning kuigi investeerimiskirjandusest läbi jooksev «taksojuht» on lihtsalt sümbol investorist, kes kahjuks tavaliselt kipub turule kohale jõudma liiga hilja, siis pole ilmselt ka see klišee tekkinud tühjale kohale. Nimelt teemaga hästi tuttav sõber vaatas mõni aeg tagasi sõna otseses mõttes suu lahti, kuidas ühel teda peale korjanud kohalikul sõidujagajal oli autos muu hulgas ühel ekraanil lahti graafik, mis viitas päris selgelt sellele, et tegelane üritas servast (aktsiatega?) spekuleerida.

Veel üks hea indikaator on ajalooliselt olnud «ajakirja esikülje indikaator». Nimelt, kui investeerimisväljaanne kuulutab jõuliselt ja kindlas kõneviisis mingile varaklassile kas suurt tulevikku või hävingut, kipub päris varsti algama suisa väga pikaajaline ja täpselt vastupidine trend. Majandustsüklite tippe aga ennustasid ennevanasti päris hästi pangad, kes otsustaval hetkel hakkasid omale uusi, kõrgeid ja läikivaid peakortereid ehitama. See käitumismuster suudeti isegi meil varsti juba paar aastakümmet tagasi päris õpikunäite-stiilis läbi teha.

Kõigil nendel nähtustel on taustal ka reaalsed, isegi tehnilised põhjendused. Kui aktsiaturule jõuavad nn taksojuhid, siis tähendab see seda, et tõusutrend on kestnud juba päris kaua. Nii kaua, et turu-uudised murravad läbi tavauudistesse ning ilmuma hakkavad artiklid investoritest, kus fookus on edul ja geniaalsusel – mitte reaalselt sellise edu taga oleval juhusel ja kestval tõusutrendil – maalides seega selgelt liiga ilusa pildi sellest, mis on võimalik ja mis realistlik.

Lisaks on nende viimaste saabujate raha närviline – hiljemalt teise ehmatuse peale lastakse turult jalga ja vannutakse, et ei naasta enam kunagi. Ajakirja esikülje indikaator on midagi sarnast – pikka aega kestnud trend formuleeritakse lootuse kaotanud (pidevalt teema sees viibivate) toimetajate millekski justkui lõplikuks. Selliseks, et praegu ja just praegu on saabunud suur lõpp või veel suurem algus. Pankade peahoonetega on aga nii, et selleks, et selline julgustükk ette võetaks, on pidanud ikka jupp aega päris hästi minema. Üldiselt ollakse finantssektoris ikkagi konservatiivsed ning selliseid samme saab ette võtta ikka siis, kui aktsionärid on samuti piisavalt rahul, et klaastorni ehitamine muheda naeratusega heaks kiita.

Kõigi nende indikaatoritega on muidugi see mure, et nad on kohutavalt loogilised peamiselt takkajärele. Ning kui Euroopas ükski pank endale ilmselt enam pilvelõhkujat ei ehita, siis vähemalt lühiajaliselt on kaks ülejäänud indikaatorit viitamas sellele, et praegune lust ja lillepidu aktsiaturgudel (eriti USAs) ei pruugi ilma pausita edasi kesta.

Lisame nüüd taustaks veel ka asjaolu, et detsember on kõigist kuudest alati kõige optimistlikum ning saamegi olukorra, kus riskid on veidi liiga kõrgel, et täna ja just täna n-ö uut raha täie auruga investeerima hakata. Uuel aastal võivad vabalt domineerima jääda küsimärgid selle kohta, kui kiiresti intressid tõusma hakkavad ning milline saab olema uue presidendi majandusprogramm pärast seda, kui kongress on selle läbi hekseldanud.

See on piisav selleks, et närviline raha turult välja loputada. Ka on paljudel ilmselt piisav kiusatus osa kasumist realiseerida ning paigutada see raha madalama riskiga ootama paremaid ideid. Praegu ei ole küll tahtmist enam hilise saabuja kurbmängu kaasa teha.   

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles