Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Sirje Niitra: jätaks raketid laskmata? (16)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sirje Niitra
Sirje Niitra Foto: Postimees.ee

Juba detsembri algul hakkab meil kõva paugutamine. Koolide lähitänavatel käib ikka üks piu ja pau ja pärast on need sodi täis. Nägin, kuidas poeketi ees oleva müügileti äärde lähenesid kaks üsna väikest poissi. Noorem eemaldus häbelikult, aga vanem sai oma kogutud sentide eest paugutaja kätte. Koos mindi nurga taha möödujaid ehmatama.

Aga see pole veel midagi selle kõrval, mis enne jõule ja uue aasta saabumist toimuma hakkab. Ei saagi aru, mida mõtlevad inimesed, kes jõulude ajal kärarikast ilutulestikku teevad. Kas nad pole kuulnud, et jõulud on rahulik pere ringis veedetav püha, kuhu nii suur lärm kindlasti ei kuulu?

Aasta lõpupäevil alles möll lahti läheb. Siis tuleb koerad-kassid kodus luku taga hoida, aga ega isegi julge väga väljas liikuda. Mu tütar tahaks väikese beebiga uusaastaööl mere äärde jalutada, aga ei julge. Mis juhtub, kui keegi otsustab otse lapsevankri kõrval oma kalli raha eest soetatud raketid taevasse lennutada?

Ühel vana-aastaööl, kui olime mehega Pärnus aega veetmas, helistas meile õnnetu naaber, et lasi kogemata raketi meie kodumaja akna kõrvale seina, nii et jälg oli kaugelt näha. Lubas ära parandada, aga kuna kahjustus oli väga väike, siis me seda ei nõudnud. Olime õnnelikud, et nii läks, sest kodus polnud ju kedagi, kes oleks abi kutsunud.

Minu vana tädi ei julge uusaastaööl üksinda kodus olla, sest mäletab, kuidas sama maja ülemisel korrusel ühel aastal rakett otse tuppa lendas ja vaiba süütas. Õnneks jõudis kodus olnud vanainimene sellele ruttu vett peale visata.

Ühel aastal jälle tahtis mu onu jahipüssist uue aasta saabumise auks pauku teha, aga vigastas oma kätt, nii et kõik kohad olid verd täis ja tuli haiglasse siduma minna. Rõõm uue aasta saabumisest oli rikutud.

Kas soovite veel näiteid või piisab? Asjal on muidugi ka teine ja sugugi mitte vähem tähtis külg ja see on rahas mõõdetav. Pärnu lubas tänavu taevasse lennutada 10 000 eurot, Tallinn ja Tartu kindlasti palju rohkem. Kas sellele rahale tõesti paremat kasutust ei leiaks?

Üks Eesti tuntud ettevõte saatis tänavu oma koostööpartneritele elektronkaardi tekstiga, et kingitustele mõeldud raha kasutatakse ühe lapse raviks. Ilus algatus! Nüüd võiks mõni teine ettevõte teatada, et aastalõpupeo ilutulestikule igal aastal kulutatud raha läheb ühe või teise heategevusprojekti toetuseks.

Kolmas külg on asjal veel. Kaugeltki kõik meie poodides pühade eel müüdavad raketid pole kvaliteetsed ja seetõttu on õnnetused kerged juhtuma. Pealegi toetame neid ostes enamasti Hiina Rahvavabariigi majandust.

Ilutulestikud muutuvad iga aastaga võimsamaks, sest rahval näib raha jätkuvat. Aga kas tasub seda mõne minutiga õhku lasta?

Tagasi üles