Ants Mailend: vajalikku suuremat ühtsust Euroopas takistab selgete visioonide puudumine (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ants Mailend
Ants Mailend Foto: Sorainen

Vandeadvokaat Ants Mailend kirjutab, et Euroopa föderatsiooni ideed on vara täielikult maha kanda.

Endine Eesti esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas kirjutas 26.11.2016 Postimehe lisas AK («Euroopa Liit globaliseerumise taandumise ajal») Euroopa Liidu olukorrast ja perspektiividest. Ta väitis, et edasise integratsiooni osas pole olukord praegu suurteks muutusteks küps. Veendunud föderalistid pidavat praegu mõjuma reaalsusest irdunuina. Samas pidas Maasikas võimalikuks tihedamat koostööd teatud riikide rühmades, sealhulgas Põhja-Balti riigid. Konkreetsetest ühistegevustest, mis on jätkuvalt võimalikud ELis tervikuna, nimetas suursaadik digitaalset siseturgu ja rahvusvahelisi maksuküsimusi.

Raske on ette kujutada, kuidas peaks globaliseerumine tegelikkuses taanduma. Kui muidugi võimalikud katastroofid kõrvale jätta. Füüsilised ja virtuaalsed kommunikatsioonivahendid on vähendanud tohutult geograafilise distantsi tähendust. Majandusmustrid ületavad riikide piire. Üleilmastumine on muutnud liigikaaslaseks olemise identiteedi rahvuskaaslase omast olulisemaks. Seejuures näib riigisisese ja rahvusvahelise võimu teostamise tööriistakast olevat ajale jalgu jäänud, see ei saa aga õigustada olukorraga leppimist, veel vähem tagasikäiku.

Maasika skeptitsism integratsiooni võimalikkuse suhtes näib olevat rajatud konjunktuursele üldisele arvamusele ja sellest poliitikute jaoks lähtuvatele legitiimsuspiiridele. ELi püsimise üle kriitilisi küsimusi põhjustava Brexiti osas mõjutasid aga poliitikud üldist arvamust endale sobivas suunas, kasutades selleks populismi rohkem kui argumenteeritud arutelu. Avalikkuse toetuse puudumine Euroopa suurema ühtsuse ja lõimimise tähtsuse osas näib olevat poliitikute tegevusetuse tulemus ja rahva arvamuse iseeneslikku muutumist pole loota.

Riigijuhtide, nagu üldse juhtide, tegevus ei saa olla piiratud ainult rohujuuretasandilt tulevate ideede elluviimisega. Protsessid, mida praegu globaalselt mõjutada tuleb, on tavalisele inimesele liiga keerulised. Meie elu on korraldatud järjest suureneva spetsialiseerumise kaudu, teadmiste hulk kasvab palju kiiremini kui üksikisiku võimalused nendega kursis olla. Paljudes elulistes olukordades tuleb otsustuste tegemisel arvestada ja usaldada teiste isikute seisukohti. Rahvalt demokraatlikult mandaadi saanud poliitik peaks parimate teadmiste alusel ise visionäär olema ja lahendusi välja pakkuma. Nende sobivuse kohta saab siis valija järgmisel hääletamisel seisukohta avaldada. Kui poliitik selliselt ei käitu, tegeleb ta leiva-, mitte rahva teenimisega.

Euroopa integratsioon ise algas tugevate visionääride ettenägelikkusest. Riigisisesest õigusest kõrgemal seisva ja iseeneslikult edasi areneva pädevusega riikidevahelise ühenduse loomine oli innovaatiline samm, mis andis kontinendi rahvusriikidele püsiva ja edasist lõimimist võimaldava koostööraamistiku. Praegu Euroopa ees seisvate ja selgelt liikmesriikide piire ületavate probleemide lahendamiseks oleks vaja integratsiooni suurendada, mitte vähendada. ELi kõrged ametnikud peaksid olema võrreldamatult pädevamad neid võimalusi nägema ja tavalisele inimesele selgitama.

Maasikal on kindlasti õigus poliitiliste realiteetide tunnetamisel, kuid hädaolukorras pole abi mitte situatsiooni leplikust kirjeldamisest, vaid lahenduste otsimisest. Kui praegu on enamik brittidest või mõne teise riigi valijatest pandud arvama, et EL on halb ning et rahvusvahelised probleemid lahenevad rahvusvahelise koostöö vähendamisega, siis peaks pädev teisitiarvaja vähemasti püüdma oma seisukohta avaldada ja sellele üldsuse toetust otsima.

Ma pole poliitik, kuid mul on mõningased teadmised ajaloost, õigusest ning ka ELi toimimise aluspõhimõtetest. Nende põhjal näib mulle EL praegu parima võimaliku alusmudelina suurema üksmeele ja tegutsemisvõimekuse loomiseks Euroopas. Tuleks leppida kokku liikmesriikide pädevuste olulises loovutamises ELile, et suurendada selle otsustusprotsesside kiirust ja mõju ning muuta avaliku võimu teostamine selgepiirilisemaks ja vähem kulukaks. Majandus ja inimeste igapäevane elu on kasvavalt ülepiiriline, samasugused peaksid olema ka nende juhtimise vahendid.

Uued väljakutsed eeldavad uutmoodi lähenemist nendega hakkama saamiseks. Romantilised rahvustunded ja soov ehitada probleemile selle lahendamise asemel sein ette, jäävad loodetavasti alla meie tegelike võimete. Mobiilside rändlustasude kaotamine on Euroopa ühisturu edasise arengu seisukohalt oluline tegevus, kuid koostöövõimekust oleks meil kiiresti vaja arendada veel paljudes teisteski eluliselt tähtsates küsimustes. ELi muutmine föderatsiooniks võib olla praegusele üldisele arvamusele vastukäiv, kuid selles on kindlasti väärtusi, mis vääriksid julget ja asjatundlikku avalikku arutelu.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles