Üsna kindlalt võib väita, et sotsiaalmaksu protsendimäära minimaalne muutus või alkoholiaktsiisi kergitamine ei aita meil kuidagi kõrgema lisandväärtuse pakkumiseni jõuda. Kuidas seda aga teha, võiks õppida maailma edukaima majandusega väikeriigi, Singapuri pealt.
Indrek Pällo: kuidas Eesti majandusele hoogu anda? Singapurist saab nõu (8)
Viimasel ajal on tõdetud, et Eesti majandusel ei ole sees seda minekut, mis varem. Ka president Ilves nentis oma kuulsas fraasis, et see, mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi. Viimaste aastate Eesti keskmise palga kasv on teinud rõõmu töövõtjatele, kuid söönud ettevõtete kasumeid. On olemas oht, et need ettevõtted, kes kiire palgakasvuga kohaneda ei suuda, pankrotistuvad ja välisettevõtted kolivad ära. Ainuke võimalus sellises olukorras säilitada head palgataset Eesti inimestele ja kasvatada ettevõtete kasumeid, on pakkuda keerukamaid tooteid ja teenuseid, mille eest kliendid eksporditurgudel on nõus rohkem maksma. Teisisõnu tuleb pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid.
Maksumängudest kasu ei ole
Kuidas siis kõrgema lisandväärtuseni jõuda? Kas kosmeetilised ja vähem kosmeetilised maksumuudatused aitavad Eesti majandusel jõuda kõrgema lisandväärtuse pakkumiseni?
Üsna kindlalt võib väita, et sotsiaalmaksu protsendimäära minimaalne muutus või alkoholiaktsiisi kergitamine ei aita meid mitte kuidagi selle eesmärgi poole. Euroopa Liidu või laenuraha betooni ja asfalti valamine on küll hea ja aitab infrastruktuuri parandada ning annab tööd ehitajatele, kuid jällegi ei aita seda va lisandväärtust tõsta. Mõju majanduskasvule on samuti vähene ning ühekordne.
Mida peaks siis tegema, kui infrastruktuuri arendamise mõju on vähene ja maksude muutmine ei anna soovitud tulemust?
Eesti peaks välja valima eelisarendatavad majandusharud või isegi veel kitsamalt segmendid nendes harudes, mis on võimelised pakkuma kõrget lisandväärtust ja kõrge tasuga töökohti. Kui me liigume pisut eemale dogmast pakkuda kõigile sarnaseid tingimusi olenemata sellest, kas tegu on nurgapoe või kõrgtehnoloogilise ettevõttega, siis saame hakata ka looma atraktiivset pinnast meie poolt valitud valdkondade arengule.
Ehitame tee ja elektriühenduse vaid teatud sektorite ettevõteteni, mitte iga küsijani. Loome eelisarendatava sektori õitsenguks vajaliku seadusandliku keskkonna ja maksuerisused. Suuname toetused ja riiklikud programmid just meie sõelale jäänud sektoritesse.
Mis kõige tähtsam, seda kõike ei saa teha ilma välja arendamata sektorile vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu. Selle jaoks on vaja luua uusi teaduskondasid ja õppekavasid kõrgkoolides, võib-olla isegi uusi ülikoole. Tarvis oleks koolitada Eesti spetsialiste välismaal ja tagada nende naasmine ning luua praktikaprogramme eestlastele välisettevõtetes. Meie tööjõuturg tuleks igal juhul avada välismaistele eelisarendavate sektorite spetsialistidele ja mitte võrdsustada neid pagulastega või lihttöölistega. Riigil on seda tegelikult suhteliselt lihtne reguleerida targa immigratsioonipoliitika ja töölubadega. Seejärel on juba võimalik meelitada iga valdkonna suured välisinvestorid Eestisse, sest nemad tühja koha peale ei tule, vaid ainult sinna, kus on soodsad tingimused ja olemas õige kvalifikatsiooniga tööjõud.
Võtame õppust maailma edukaimatest majandustest
Tutvudes maailma kõige edukama majandusega väikeriigi Singapuri näitega, siis nimelt eelnevalt kirjeldatu on neile edu toonud. Meil ei ole vaja ratast leiutada, vaid vaadata teiste riikide varasemat kogemust. Singapur on nullist välja arendanud sellised majandusharud, mida seal varasemalt ei eksisteerinud, kuid mis pakuvad väga kõrge lisandväärtusega väljundit.
Nendeks on keemia- ja naftatööstus (ise naftat omamata), farmaatsiatööstus (teadus- ja arendustegevus), pooljuhtide tootmine ja kõrgtehnoloogiline elektroonikatööstus, lennukiehitus ja -teenindus, transport ja logistika, finants- ja toorainetega kauplemiskeskus, kuid ka «pehmemad» valdkonnad nagu multimeedia- ja filmitööstus, äri- ja konverentsiturism. Viimasel ajal on lisandunud idufirmade arendamine.
Kõiki neid valdkondi on arendatud sarnase mudeli järgi ning selge riikliku visiooni ja juhtimise abil. Lisaks elab Singapuris rahumeelselt koos lisaks 3,4 miljonile kodanikule veel 2,2 miljonit välistöötajat ning seda kõike Hiiumaa-suurusel saarel. Ilmselt suudab ka Eesti ühiskond rohkem kõrgharitud spetsialiste külalislahkelt vastu võtta kui praegu ja seeläbi tagada majanduskasvu.
Majandusarengu tagamiseks on vaja leida Eesti tugevusi ära kasutavad kõrge lisandväärtusega sektorid, mis täna ja tulevikus pakuvad kõrget palka ja millelt riik saab koguda ka head maksu. Teiseks loome soodsa ärikeskkonna ja kolmandaks pakume sobilikku tööjõudu. Seejärel saab tuua Eestisse tugevad välisettevõtted. Tehes piruka suuremaks, on kõigil kõht rohkem täis, kui jagades ümber leivakoorukest. Muidugi ei tähenda see kuidagi, et piirataks teiste valdkondade ettevõtete ärivõimalusi, neile jääb endiselt alles väga hea ärikeskkond. Samamoodi on korraldatud ka Singapuris.
Singapuri valitsus osaleb väga aktiivselt riigi majandustegevuses, et teha välisinvesteeringute riiki tulemine võimalikuks. Suuremate investeeringute meelitamiseks on riik nõus nii investeerima ühisettevõtetesse kui välja ehitama vajalikud tootmisruumid ja infrastruktuur. Samas vaimus tegutsevad ka iirlased, kes on väljaspool Dublinit ehitanud välisinvestoritele tootmispindasid ning rendivad neid välja. Selle kaudu tagatakse välisinvesteeringute regioonidesse liikumine ja töö kohalikele inimestele. Miks mitte anda sarnased volitused Riigi Kinnisvara ASile?
Aeg on paras, et proovida järele neid mudeleid, mis on toonud edu majanduslikult tugevates riikides. See vajab riiklike, poolriiklike ja erasektori organisatsioonide väga selget, tugevat ja eesmärgile pühendunud koostööd. Tegelikult on see Eestil juba korra õnnestunud, täpsemalt IT-valdkonnas ja ühiselt tegutsedes on ka maailmas läbi löödud. Mina usun, et Eesti on võimeline koostööd tehes jõudma järgmise majandusliku arenguhüppeni.
Indrek Pällo on EASi Singapuri välisesindaja ja endine EASi välisinvesteeringute keskuse direktor