Hanneli Rudi: telepüha

Hanneli Rudi Foto: Peeter Langovits

Peoperemehe kikilips oli kelmikalt viltu, kaasa kleit sädeles, külalised soovisid  head vabariigi aastapäeva ja pealtvaatajad arutasid kätlejate kostüüme – kõik oli nagu päris, ainult et külalised olid viie- ja kuueaastased ning pidu peeti lasteaias. Samasuguseid «presidendi vastuvõtte» korraldatakse mitmes Eesti lasteaias. Rahul on lapsed ja enamik vanemaid, sest kuidagi teisiti riigi sünnipäeva ette ei kujutatagi. On ju vastuvõtu vaatamine  24. veebruaril paljudes peredes ainus, mida koos tehakse.

Märkamatult on vabariigi aastapäevast kujunenud teleri ees söömise püha. Hommi­kusöögi ajal vaadatakse lipuheiskamist või paraadi, õhtul kaetakse laud hea ja paremaga ning asutakse vastuvõttu jälgima. Ühelt poolt võib sellest aru saada, sest Eesti ilmastik ei soosi riigi sünnipäeval murumänge, aga samas on  nukker, et aastapäev möödub paljudel teleri ees süües. Ometi võiks see olla enamat, kas või päev, mil perega üheskoos välja minnakse ja midagi ebatavalist ette võetakse. Vähemalt Tallinnas ei tohiks see eriti keeruline olla.

 24. veebruaril kesklinna tulnud aga on sunnitud tõdema, et ega peale kaubanduskeskuste kuhugi minna polegi. Ometigi on vabariigi aastapäev ainus päev talvel, mil südalinn on täis inimesi, kes sooviksid seal oma raha ja vaba aega kulutada, aga kes seda teha ei saa. Näiteks tuleb pärast riigilipu pidulikku heiskamist tikutulega taga otsida hommikukohvi joomise kohta. Kui mõni kohvik ka avatud on, siis ei pruugi sinna sisse mahutada, sest ka sajad teised lipuheiskamist vaadanud soovivad end kuuma joogiga soojendada.  On arusaadav, et 364 päeval aastal on kohvikuid hommikul vara kinni, kuna meil pole kombeks hommikust väljas süüa. Miks aga on kohvikud kinni ajal, mil arvukad kliendid ukse taga tunglevad, jääb arusaamatuks.

Ka pärast paraadi pole kesklinnas kuhugi edasi minna, sest muuseumide uksed on sel tähtsal päeval suletud. Samas on ilmselt  raske leida sobivamat päeva näiteks okupatsioonimuuseumi külastamiseks. Muuseumijuhtide õigustus, et kes see suure külmaga ikka välja tuleb, ei pea  ju paika. Aastate eest pani EÜS just 24. veebruaril Kaarli kirikusse välja esimese sinimustvalge ning hoolimata külmast ilmast oli uudistajaid küllaga.

Ometigi võiks vabariigi aastapäev vähemalt pealinnas olla tõeline suursündmus, kuhu oleks põhjust tulla ka kaugemalt. Päev,  mil muuseumide uksed on valla ja seal toimuvad põnevad üritused nagu muuseumide ööl. Pärast paraadi saaks aga minna isamaalisele ekskursioonile, sest peale on kasvanud üksjagu inimesi, kes ei tea, milline roll Eesti ajaloos on Nevski katedraalil, Kawe keldril või Hirvepargil. Päevakangelane ehk riik aga leiaks pisut raha, et sissepääs tema sünnipäevale oleks prii ning muuseumitöötajate vaev sel päeval saaks väärikalt tasustatud.