Andres Sõnajalg

FOTO: Erakogu

Maailma Energeetika Nõukogu (WEC) hinnangul kasvab tuuleparkide koguvõimsus aastaks 2030 vähemasti poole võrra. See tähendab, et kogu maailmas tuleb toota järgmise 14 aasta jooksul kordades rohkem tuulikud kui senise 30 aastaga kokku, kirjutab Tuuletehnoloogia liidu juhatuse esimees Andres Sõnajalg.

Eestis on ettevõtted, kel kõik vajaminevad arendustööd tehtud ja prototüübid valmis, et alustada suuremahulist tööstust ja eksporti, ent vajaminev riigipoolne tugi sisuliselt puudub, mis võimaldaks rajada hädavajalike referentsparke. Riik tegutseb energeetikas põhimõttel, et esmalt oleks Eesti Energial kõht täis ja alles siis kõik ülejäänud.

Tuulikute turul on rahvusvaheliselt väljakujunenud praktika, et esmased referentsid hangitakse koduturult. Nii on tuule tiibadesse saanud näiteks Saksamaa ja Taani tuulikutootjad, kes on loonud tänaseks nendesse riikidesse tuhandeid töökohti ja toonud riigi majandustesse sadu miljoneid eurosid. TTÜ Ragnar Nurkse instituut koostas selle kohta hiljuti põhjaliku uuringu. Koduturul on turu risk madalam, mis võimaldab võtta kõrgema tehnoloogiariski, ekspluatatsiooniga see alla tuua ja välisturgudel konkurentsieeliseks pöörata.

Eesti tuuletehnoloogia ettevõtete suurimaks probleemiks on koduturu väiksus. Selleks, et murda välismaiste tootjate kõrval turule ja luua tööstus Eestisse, on vajalik rajada referentsparke. Hiljutine Tootsi tuulepargi eraldamine Eesti Energiale ja jätkuvalt vinduv Elektrituruseadus sunnivad kohalike ettevõtteid aga vaatama väljapoole. See tähendaks, et plaanitud tööstust Eestisse ei tule. Tehnoloogia ostetakse Euroopast, sest uue tööstuse rajamine Eestisse poleks sellisel kujul mõistlik.

Tootsi tuulepargi probleemi sisu

Miks me võitleme valitsuse otsuse vastu eraldada Tootsi tuulepargi maad Eesti Energiale? Vastus on tegelikult väga lihtne. Näiliselt üksnes 192 ha maa eraldamisega tekitatakse olukord, kus Eesti taastuvenergia turg monopoliseeritakse Eesti Energiale. Eesti Energia asub kontrollima kogu turgu ja keegi teine enam midagi teha ei saa.

Kuidas? Tootsi kinnistu otsustati anda Eesti Energiale ilma enampakkumiseta 8 korda odavamalt, kui eraettevõtted on sarnaseid tuuleparkide alasid enampakkumistel omandanud. Viimati näiteks Aidus. See muudab maa kui olulise sisendhinna tuulepargi rajamisel odavamaks ja maa omandamise protseduuri oluliselt kiiremaks. Teiseks on riigiettevõttele intressid odavamad kui eraettevõttele.

Eestis on tuuleenergia subsiidiumile seatud 600 GWh piirang, mis tähendab, et üle selle rajatavad võimsused muudavad subsiidiumit madalamaks ja turuosalistel on võimalik subsiidiumi suurust kontrollida loodavate võimsuste mahuga. Kuna aga Eesti Energiale on kaks olulist sisendhinda madalamad, siis on lihtne järeldada, et nende jaoks on optimaalne 600 GWh sisse installeerirda täpselt niipalju võimsust, et riigiettevõtte ilma konkursita saadud maaga ja madalate intressidega on majandustegevus veel kasumlik, ilma nendeta aga juba kahjumlik. Sellest saavad aru ka finantseerijad ja eraettevõtteid sellisel juhul enam ei rahastata ning tulemus on, et turg on monipoliseeritud Eesti Energiale ja keegi teine sellel turul tegutseda ei saa.

Eestis satuvad sellest löögi alla eelkõige kodumaised tuulikutootjad. Võimatuks muutub ekspordiks vajalike referentside omandamine ja töökohtade loomine.

Pargi andmine polekski ehk tehnoloogia arendajatele suur probleem, kui Eesti Energia annaks võimaluse ka neil tuulikute tarnimise konkursil osaleda, ent hange on kirjutatud selline, mis välistab Eesti tootjad. Eesti Energia juht Hando Sutter on avalikult öelnud, et Eesti tehnoloogia pakkujatel puuduvad referentsid. Aga kust neid referentse saadakse, kui koduturg riigi poliitikaga riigiettevõttele monopoliseeritakse, kes selle raha eest kodumaisele välismaist tehnoloogiat eelistab ja raha riigist välja viib?

Eesti Energia jaoks lahendaks probleemi tegelikult hankida tuulikud mitte karbitootena, vaid tehnoloogia ülekandena (technology transfer). On hästi teada, et Eesti Energial on Ida-Virumaal asuva Tehnoloogiatööstuse näol ka endal masinatööstuse võimekust, mida saaks rakendada ka tuulikute tootmise ja hooldamise väärtusahelas. Omandades kinnise platvormi asemel ka teadmised tehnoloogiast, on referentside puudumist võimalik ise tuulikute tootmises osaledes eduteguriks pöörata.

Elektrituruseadus viimaseks päästerõngaks

Viimaseks päästerõngaks tuuletehnoloogia ettevõtetele oleks elektrituruseadusesse innovatsioonimeetme lisamine. Sellekohase ettepaneku on majanduskomisjonile teinud ka Kaubandus- ja Tööstuskoda. Sisuliselt tähendaks see taastuvenergiatoetuse maksmist innovaatilise taastuvenergia tehnoloogia abil toodetud elektrienergia eest, mis ei tähenda otsest kulude kasvu elektrienergia tarbijatele, nagu püütakse väita. Vajalik taastuvenergia maht, mis on kokkulepitud Pariisi kliimakonverentsil, tuleb täita nagunii.

Selle ettepaneku eesmärgiks on rajada koduturule esimene arvestatava suurusega taastuvenergia tootmisvõimsus ehk tuulepark, mis võimaldab saada eksportimiseks vajalikud referentsid. Kui innovatsioonimeede kirjutataks seadusesse, siis ei mängiks Tootsi toetusmahtude täisehitamine välismaa karbitoodetega Eesti tuuletehnoloogia ettevõtetele nii fataalset rolli. Vastavasisuline otsus peaks sätestama täpsema toetuse kestuse ja toetuse ülemmäära.

Eestis on loodud tuuletehnoloogia klaster, mille eesmärgiks on alustada suurte, multimegavatt klassi elektrituulikute tootmist. Esimene selline, Eestis ehitatud Eleon 3M116, on Saaremaal võrgukatsetused läbinud, 3 aastat ülihäid tootmistulemusi näidanud ja käimas on seeriatootmise ettevalmistamine. Tööstuse käivitamine tähendab eksporti ja perspektiivis ligi 1500 töökoha loomist. Positiivsetest arengutest võidaks kogu Eesti majandus.

Kokkuvõtteks. Rohelistele energiaallikatele üleminek on globaalne megatrend ja maailmas konkurentsivõimeliste tuulikute tööstuse käivitamine võimaldab Eesti majandusel olla sellest protsessist kasusaajate, mitte raha väljaandjate rollis.

Eesmärk, et aastaks 2020 peab 17,6 protsenti toodetavast elektrienergiast olema taastuvatest allikatest on paika pandud Euroopa Liidu poolt. Meie teha on see, kui palju Eesti majandus sellest kasu saab või ei saa. Elektrituulikute tööstus on strateegiline tööstusharu, mis saab olla ekspordis edukas vaid koduturu toe olemasolul. Seda kinnitab rahvusvaheline praktika Taani, Saksamaa ja Hispaania näidete varal. Koduturul testitakse uusi mudeleid ja kogutakse vajalikke referentse välisturgudele edukaks sisenemiseks.