/nginx/o/2016/12/21/6195201t1h4d66.jpg)
/nginx/o/2016/12/22/6197429t1h7f29.jpg)
Postimehe kolumnistid valisid välja lõppeva aasta kõige silmapaistvamad inimesed maailmas. Allolevas nimekirjas on reastatud kuus enim hääli saanud isikut.
Kolumnistide TOP 6: 2016. aasta kõige silmapaistvamad isikud maailmas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
6. «Aleppo kloun» Anas al-Basha
/nginx/o/2016/12/22/6197323t1h31a5.jpg)
Andrei Kuzitškin: 24-aastane Aleppo sotsiaaltöötaja, kes keeldus Süüriast lahkumast ja tegeles sõjatsoonis traumeeritud laste aitamisega. Mees esines lastele korraldatud üritustel klounina. Samuti tegutses ta blogijana ning teavitas Süüria ja Venemaa õhurünnakutest. Ta hukkus õhurünnakus 29. novembril.
5. Recep Tayyip Erdoğan
/nginx/o/2016/12/22/6197269t1h0bee.jpg)
Mart Raudsaar: Türgi president on olnud uudistes suurema osa aastast ning kas tahame seda või ei, sammub ta oma võimu konsolideerimise suunas. Tema jaoks on väga tähtis Türgi regionaalne roll ning kui keegi suudaks praegu luua korda Süürias, oleks see Erdoğan koostöös kurdi naisvõitlejatega. Kahjuks ei saa Erdoğan läbi ei kurdidega ega riigisisese opositsiooniga. Kuid on veel vara hinnata, kas praeguses segases rahvusvahelises olukorras on temast Türgile rohkem kahju või kasu.
Tarmo Pikner: Türgi saunas on läinud kuumaks. Kõigepealt valmistati eurooplased ette sultan Suleimani vägitegusid kajastavate teleseriaalidega. Seejärel tuli päris ekraanile sultan Erdoğan ning Suleimani eeskujul võttis pantvangi Euroopa Liidu, lubades viisavabaduse eest peatada põgenikevoo Euroopa marjamaadele. Järgnevalt põhjustas Erdoğan putši, mille tulemusena alustas ainuvõimu kindlustamist ja tasapisi oma valduste laiendamist – esialgu Süüria suunal.
4. Paavst Franciscus
/nginx/o/2016/12/22/6197245t1h8819.jpg)
Erkki Bahovski: Tema liberaalsed vaated on pannud ilmselt maailma katoliiklasi oma seniseid tõekspidamisi üle vaatama. Ka on paavsti tegevusel poliitiline mõju.
Mart Raudsaar: Ajal, kui täristatakse üha rohkem relvi, peab keegi ka maailmarahu eest hoolitsema. Ja seda teeb paavst Franciscus hästi. Ta on algatanud ajaloolise leppimise katoliku kiriku ning ortodoksi ja luterliku kiriku vahel. 31. oktoobril külastas paavst Rootsis Lundi katedraali, kus aset leidnud luterlaste ja katoliiklaste ühispalvusel osalesid ka Eesti kirikutegelased. Veebruaris oli ta kohtunud aga vene õigeusu patriarhi Kirilliga, see oli esimene paavsti ja patriarhi kohtumine pärast 1054. aasta kirikulõhet.
3. Angela Merkel
:format(webp)/nginx/o/2016/12/22/6197237t1h2e5c.jpg)
Erkki Bahovski: Viimane vaba maailma liider, nagu tema kohta mõnikord kirjutatakse. Merkeli poliitikat võib pidada põhiliseks teguriks, miks Euroopa Liit pole veel lagunenud.
Ivan Makarov: Kättemaksuingel, kes tasub sakslastele kätte II maailmasõja kuritegude eest, ja seekord lõplikult. Suurim islami levitaja Euroopas.
Ene Pajula: Pisut liiga emotsionaalne ta ju on, kui silmas pidada seda, kuidas ta pagulasi Saksamaale kutsus. Aga samas on ta ka ainus, kelle läbirääkimisoskustele ja sisemisele kindlusele Euroopa Liit toetuda saab. Ei pea vist ütlemagi, et meile oleks ELi kokkuvarisemine hukutav.
Andrei Kuzitškin: Seisab jätkuvalt ühtse Euroopa eest.
2. Vladimir Putin
/nginx/o/2016/12/22/6197231t1h0940.jpg)
Erkki Bahovski: Venemaa presidendi tegevus on paljudele eeskujuks, kuid paljusid on ta sundinud ka enda vastu koonduma. Ükskõikseks ei jäta ta ilmselt kedagi.
Olev Remsu: Putinist tulenev oht aina kasvab.
Ene Pajula: Ahne ja võimujanune mängur tuumanupu juures. Elaksime kui põrgu eestoas, ja mitte ainult meie, sest ta suudab tekitada mullistusi hoopis suuremas osas maailmast.
Ahto Lobjakas: Teeb seda, mida ta ikka teinud on. Mõjukas, aga tänase maailma juhtfiguuridest kõige ennustatavam (sama käib Venemaa kohta).
Tarmo Pikner: Vene president Putin istutas end Lähis-Ida viimse õhtusöömaaja laua äärde. Osalemine võimu jagamises koos Süüria diktaatori Bashār al-Assadi kunagises tsivilisatsiooni hällis on tekitanud tänapäevase militaarhälli, mis ohustab kogu maailma. ISIS on vaid üks, nähtavaim osa maailmaohust, mis kaasneb Lähis-Ida ümberjagamise permanentses protsessis.
Kaire Uusen: Venemaad võib karta või mitte, aga kõike, mis Venemaa juhtkond teeb või ütleb, jälgitakse maailmas ikka ja alati.
Peeter Koppel: Vaatamata sanktsioonidele tassivad investorid Venemaale taas julgelt raha (Venemaa aktsiaturg on tõusnud aasta algusest 50 protsenti), Moskva on täis kallites ülikondades välismaa päritolu otsustajaid, kes on Venemaa presidendi fänniklubi andunud liikmed. Ei tasu unustada, et need kipuvad olema needsamad tegelased, kes aastal 2014 lubasid Venemaale enam mitte kunagi sentigi raha investeerida. Eeltoodu on taas vaid faktide nentimine.
1. Donald Trump
:format(webp)/nginx/o/2016/12/22/6197219t1hf90a.jpg)
Erkki Bahovski: Ilmselt võiks teda mõjukaimaks isikuks pidada 2017. aastal, aga juba praegu on ta sundinud ümber mõtestama paljusid traditsioonilisi arusaamu valimistest, korruptsioonist ja meediast.
Ivan Makarov: Mees, kes pani Euroopa värisema hirmust ja Putini vibreerima lootusest. Roger Waters võib tänu temale juba praegu mängida Mehhiko piiril «The Walli». Pärit filmist «Üksinda kodus» ja ameeriklaste alateadvusest, kus ei ole enam usku ei demokraatidesse ega konservatiividesse, kuid kus hingitseb põlgus ajakirjanike, naiste ja latiinode vastu.
Ene Pajula: Ta pole veel presidendiks vannutatudki, aga juba kõigutab iga tema hingetõmme maailma börse.
Peeter Koppel: Tuli, nägi, võitis. Surfas nii vastaskandidaadi nõrkusel, lihtlausetel, establishment’i-vastasusel, mitteurbaansel kõrgemal keskklassil kui ka sellel, et suutis tekitada seda, mida näib arenenud maailmas puudu olevat – lootust. Turgude esialgne hinnang Trumpi võidule on olnud sama üllatav kui see sündmus ise. Nimelt peavad turud sellist presidenti väga paljude totaalseks meelehärmiks praeguse seisuga (USA) majanduse kontekstis suisa väga heaks arenguks. See, kas see õigustatud on, selgub edaspidi. Eeltoodu on vaid faktide nentimine.
Tarmo Pikner: Maailma vägevaim võim kolis Valgest Majast üle Trump Towerisse, mille tipust avaneb avaram vaade maailmale. Oli ka aeg – president Obama silmapiir käis väga madalalt. Šokiteraapia abil presidenditooli hõivanud ärimees Trump tekitas korraliku segaduse maailmakorralduses, kuid küllap inimkond harjub ka mõttestampidest erineva asjaajamisega.
Kaire Uusen: Kui presidendiks saab inimene, kelle võitu keegi ei usu, aga ta võidab ikkagi, võib see üsna kindlalt tähendada ka suuri, ootamatuid muutusi ja arenguid nii USAs kui ka maailmas pikkadeks aastateks.
Maarja Vaino: Lõppeva aasta A ja O, vapustus, mis lõi segamini lääne poliitilise rutiini.
Mart Raudsaar: Tõtt-öelda ei tea ma siiamaani, mida täpselt sellest mehest arvata. Kas tegemist on tavaliste ameeriklaste sõbraga, Ameerika uueks loojaga ning Ronald Reagani ürituse jätkajaga või on tegemist asjaolude soodsa kokkulangemise ja hea õnne toel Valgesse Majja pääsenud populistiga? Taas, ärgem hinnakem meest üksnes tema sõnade, vaid tegude järgi. Eesti diplomaatia ei tohi igatahes magada.