Postimehe kolumnistid valisid välja lõppeva aasta kõige olulisemad ja meeldejäävamad seigad. Allolevas nimekirjas on välja toodud kuus enim hääli saanud sündmust koos põhjendustega.
Kolumnistide TOP 6: millised olid lõppeva aasta kõige olulisemad sündmused maailmas?
20. detsember 2016, 18:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
6. Fidel Castro surm
Jelena Skulskaja: Romantiliste legendidega ümbritsetud diktaatori lahkumine tähistab revolutsiooniliste loosungite ja kerjusliku võrdsuse ajajärgu lõppu. Nüüd on juba kommunistliku kallakuga riikides aina raskem hoida inimesi raudse eesriide taga, jätta nad sõna- ja südametunnistusevabaduseta.
Ivan Makarov: Võib vaadelda ka Donald Trumpi võidu tagajärjena. Peaaegu igaviku kestnud Kuuba eristaatus USA külje all võib nüüd muutuda. Obama uinutas castriitide valvsuse ja Rolling Stones sai jala «vabadussaare» ukse vahele.
5. Bob Dylani Nobeli preemia
Madis-Ulf Regi: Peaaegu igas mõttes positiivne üllatus.
Maarja Vaino: Kirjanduse Nobel on tihti olnud rõhutatult poliitiline, sel aastal muutus aga rõhutatult poeetiliseks. Kirjanduse Nobel sai mingi uue näo pärast seda valikut kindlasti, iseasi, kas ka kirjandus sellega on midagi võitnud.
Jelena Skulskaja: See otsus ei diskrediteerinud mitte ainult preemiat ennast, vaid alandas kõiki maailmakirjanduse šedöövreid. Teatavas mõttes Sõna ajajärgu lõpp – sellesama Sõna, mida on peetud inimhinge ülimaks väljenduseks, mis on inimest kasvatanud, õpetanud talle head, viinud valguse ja õilsuse poole, näidanud tõelist ilu. Auhinna andmine Bob Dylanile tähistab massikultuuri võitu kunsti üle.
4. Terrorirünnakud
Erkki Bahovski: Islamiäärmuslusega võitlemisel on Euroopa lisanud ressursse, kuid kas otsustavalt, seda näitavad järgmiste aastate sündmused.
Olev Remsu: Sõda käib. Terror on väikeste sõda suurte vastu nende käsutuses olevate vahenditega.
Kaire Uusen: Nice oli eelkõige Euroopa jaoks järjekordne traagiline sündmus, mis seekord puudutas otseselt ka eestlasi.
3. Arengud Süürias
Ahto Lobjakas: Süürias on kaalul kõik see, milleks on mõeldud ÜRO – suurriikide põrkumisest sõjakuritegude uurimiseni –, ning Venemaa on lava keskel.
Mart Raudsaar: Pole täpselt teada, kui palju rahulikke elanikke ning kelle käe läbi on elu kaotanud või kaotab sellel aastal Süürias veel, kuid Aleppo veresaun liigitub kindlasti ühte ritta Varssavi ülestõusu mahasurumisega 1944. aastal ja Srebrenica massimõrvaga Bosnias 1993. aastal. Nii nagu Bosnias, piirduvad Euroopa Liidu juhid taas poliitiliste deklaratsioonidega, samas kui Rahvusvaheline Punane Rist teeb ebainimlikke pingutusi, et osagi inimestest sellest katlast päästa.
Erkki Bahovski: Kui Süürias on valitsev režiim end kindlustanud Venemaa toel, näib vähenevat Daeshi valitsemisala. See omakorda tõstatab küsimuse allesjäänud Daeshi võitlejate saatusest.
Ene Pajula: Kust küll kõik see kurjus tuleb? Miks inimesed lihtsalt ei võiks rahus elada?
2. Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel
Erkki Bahovski: Et on liiga vara spekuleerida, missugune võiks olla Trumpi (välis)poliitika, siis tasub silm peal hoida sellel, kuidas valimisvõit tuli. Tavameedia roll vähenes ja senised tõekspidamised valimistel enam ei toiminud.
Ivan Makarov: Venemaal vihatuima üliriigi etteotsa on sattunud Vladimir Putini favoriit, kes on lubanud NATOs tagasi tõmbuda ja Euroopas ruumi teha, arvestades Venemaa huvidega. Kas Trump «teeb MRPd» või hoopis paneb Putini lõpuks paika, ei oska praegu öelda mitte keegi, võib-olla ka Trump ise mitte.
Ene Pajula: Praegu ju veel ei teagi, mida kõike see endaga kaasa toob, aga paadi kõigutamine on olnud hirmutav.
Ahto Lobjakas: Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel. Michael Moore'i kirjeldusel «Suurim «Fuck you» maailma ajaloos», nüüd tuleb välja selgitada, kellele ja kelle poolt. Sarnaselt Brexitiga ülehinnatakse tulemuse globaalset tähendust ja alahinnatakse poliitilise vastandumise erilist iseloomu USA ja Ühendkuningriigi kaheparteistüsteemides (võrreldes Euroopa mitmeparteisüsteemidega).
Madis-Ulf Regi: Pani kogu maailma, sh kolmnurga USA–Hiina–Venemaa ohtlikult võnkuma.
Kaire Uusen: Pea terve 2016. aasta harjus maailm vaatama Hillary Clintonit kui tulevast USA presidenti, kuid võitjaks tuli Trump, kes ühegi uuringu ja arvamuse järgi poleks pidanud võitma.
Maarja Vaino: Varjutas olulisel määral kõik muu toimuva. Ükskõik, milliseks asjad kujunevad, tegu oli murrangulise sündmusega ja kahtlemata raputas ka aegluubis uimerdavat Euroopat.
Peeter Koppel: Kuigi maailma progressiivne noorsugu on siiani šokis, siis finantsturgudel on selline paljude jaoks ootamatu areng tekitanud arusaama, et keskkond on muutunud. Oodatakse ununema kippunud nähtusi, nagu (peaaegu päris) majanduskasv ja inflatsioon (USAs). See on liikuma pannud ka intressimäärad ning nõudnud investeerimiskeskkonna ümberdefineerimist. Mainitud keskkond oli tänaseks kestnud sisuliselt ligi seitse aastat.
1. Brexit
Peeter Koppel: Esimene pääsuke n-ö halbade üllatuste seeriast. Üllatav oli ka see, et UK majandus näib sellele šokile hästi vastu pidavat. Ka on huvitav see, et sealne eliit näis olevat selle võimalusega üllatavalt hästi arvestanud ning see, et ELi eliit ei suuda oma solvumist kohe üldse varjata.
Maarja Vaino: Muutis selgelt Euroopa Liidu suundumust ning ükskõik, kuidas asjad edasi arenevad, tegu oli murrangulise sündmusega.
Mart Raudsaar: Suurbritannia Euroopa Liidu vastaste napp ülekaal referendumil oli ootamatu ning vallandas saareriigi poliitikas ja majanduses kaose. Ebaselgus pole veel siiani lõppenud, kuna puudub selge plaan Suurbritannia lahkumiseks, nagu pole lõpuni selge seegi, kas riik lahkub vaid poliitilistest institutsioonidest või ka ühisturult. Eestile on olnud tegemist väga halva uudisega, kuna rahvusvahelisel areenil on Suurbritannia olnud meie oluline liitlane. Õnneks jätkub meie relvavendlus 1918. aasta parimas vaimus NATOs.
Erkki Bahovski: Brexit on tagasipöördumatu ja muudab põhjalikult Euroopa Liidu olemust ja arengut.
Olev Remsu: Populistid juubeldavad.
Ivan Makarov: Võimalik ahelreaktsioon Euroopa Liidus, poliitilised arengud Bulgaarias, Moldovas, Itaalias. Kuid pole halba heata: just tänu Brexitile jõuab Eesti natukenegi eurorooli keerata, enne kui auto kraavi põrutab.
Ene Pajula: Mis enim kohutab, on see, et vastutustundetute ja mõtlematult käituvate poliitikute arv on kogu maailmas kiiresti kasvamas.
Madis-Ulf Regi: Lõpetas ELi igavese enesega rahulolu.
Kaire Uusen: Pea terve 2016. aasta esimesel poolel usuti, et Brexitit ei tule, aga tuli, ehkki enamiku uuringute järgi polnud see reaalne.