:format(webp)/nginx/o/2017/07/21/6912773t1hc906.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/08/30/5777785t1h455c.jpg)
Semiootik Mihhail Lotman toob oma blogis välja nädala silmapaistvaimad näod.
Mihhail Lotman: nädala näod – Millingu ja Toomi hoiatavad näited, parim kild Talvikult (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel nädalal pääses Klavan Middlesbrough' vastu algkoosseisu ja panustas 3:0 võitu. Tema esinemisega jäid rahule nii fännid kui ajakirjandus. Tundub, et ta kinnitab kanda põhikoosseisus. Hoiame talle pöialt!
Nüüd aga veidi teise külje alt.
1. Järjekordselt rõõmustas pr Yana Toom, möödunud nädalal lausa mitu korda. Kõige rohkem avaldusega, et kadestab Reformierakonda, sest kui Keskerakond valiks esimehe nagu seda teeb Reformierakond, siis olevat ta absoluutselt kindel, et kui selline võimalus oleks antud Keskerakonna liikmetele, ei oleks Jüri Ratas erakonna esimees. Nii teatas Toom, jättes tagasihoidlikult välja ütlemata, kes siis see esimees oleks.
Kui Yana Toom on elav näide sellest, et ilma korraliku hariduseta saab olla edukas poliitik, siis hr Madis Milling tõestas, et riigikogus hääletades «ei peaks» saadik olema kaine.
(Täpne tsitaat:
Küsimus: «Kas nupu vajutamise hetkel ei peaks riigikogu liige, rahvasaadik, olema täiesti kaine?»
Vastus: «Võiks. Aga ei peaks.»)
Aitäh sellegi eest, et võiks.
3. Nädala parima killu eest hoolitses aga Artur Talvik, kes soovib (ka siin) Jevgeni Krištafovitši Vabaerakonnast «väljaviskamist». Õige ka -- ega see pole mingi kartellierakond, kus iga liige võib oma suva järgi tuletada meelde valimiseelseid lubadusi.
Härra Talvik võtab Krištafovitši põhjalikult ette, kaasates isegi kuulujutte:
«Olen kuulnud sellist juttu, et ta lekitab teadlikult konfidentsiaalset infot ehk erakonna siseinfot meediale, et tekitada endale kajastusi.»
Huvitaval kombel on täpselt sellises käitumises – konfidentsiaalse teave levitamine isiklikel eesmärkidel – on süüdistatud Talvikut ennast ja mitte ei-tea-kus mingisugused salapärased anonüümsed rääkijad, vaid oma nime all ja avalikult meedias (vabandust: kartellpoliitikute kontrolli all peavoolumeedias). «Randpere: kas uurimiskomisjon on Artur Talviku valimisplakatite valmistaja?» Või sotsiaalmeedias. Siim Kiisler: «Komisjoni liikmena pean tõdema, et asi kisub ebatõsiseks, komisjoni usaldusväärsust on kahjustatud. Artur Talvikul on komisjoni esimehe ja kinomehe rollid segamini läinud.»
Aga mis puutub Vabaerakonna avalikkuse eest varjatud salainformatsiooni, siis see on järjekordne punkt, milles Vabaerakond süüdistas kartellierakondi.