A general view of Aleppo taken from the top of a building in the city's Bustan al-Basha neighbourhood on November 28, 2016, during Syrian government forces assault to retake the entire northern city from rebel fighters. In a major breakthrough in the push to retake the whole city, regime forces captured six rebel-held districts of eastern Aleppo over the weekend, including Masaken Hanano, the biggest of those in eastern Aleppo. / AFP PHOTO / GEORGE OURFALIAN

FOTO: GEORGE OURFALIAN/AFP

Venemaa esindaja ÜROs Vitali Tšurkin teatas teisipäeval, et Assadi vägedel on õnnestunud oma kontrolli alla võtta Süüria kõige suurim linn Aleppo, mis enne sõda oli riigi peamine majanduskeskus. Jutt käib täpsemalt idapoolsetest linnaosadest, mida Assadi väed on alates 2015. aastast Venemaa, Iraani ja Hezbollah’ toetusel lakkamatult rünnanud.

Tšurkini ja Vene propaganda esialgsed väited ei vastanud tõele. Iisraeli meedia teatel lahingud Aleppos jätkuvad ning ka Vene meedia on uudist hiljem täpsustanud, teatades, et Süüria opositsiooni võitlejad, kes varasema jutu järgi pidanuks juba hävitatud olema, põgenevad linnast. Veidi hiljem lisati, et opositsiooni sõdurid lahkuvad Aleppost vastavalt Assadiga sõlmitud kokkuleppele. Ja kui nad lahkunud on, siis Aleppo «vabastatakse».

Vene propaganda on maailmale üritanud maalida pilti, et Aleppos võideldakse Al-Qaedaga seotud terrorirühmitusega Al-Nusrah’ Rinne. See on vale ning selle on lükanud ümber ka Venemaa enda eksperdid. Aleppo idaosas oli kontroll Türgile orienteeritud Assadi- ja Islamiriigi-vastaste võitlejate liidu Fatah Halabi käes, mida pole arvatud terrorirühmituste hulka, kuigi «mõõdukaks» neid nimetada ka ei saa. Kui konflikti alguses oli Süüria opositsioon valdavalt ilmalik, siis pärast viit aastat Assadi juhitava alaviitide klanni karistamatut genotsiidi Süüria sunniitliku enamuse vastu on jõujooned opositsioonivägedes islamistide kasuks ümber kujunenud.

Aleppo langemisega on kaasnenud massihukkamised ja -vägistamised. Ning hullem näib olevat ees. Iisraeli meedia teatel on Iraani toetavad šiiitide relvarühmitised keelanud sunniitidest tsiviilelanikel linnast lahkuda.

On omaette küsimus, miks seda kõike tarvis on, kuna sõjalisest vaatenurgast on Aleppo vallutamine täiesti mõttetu. Aleppo paikneb kurdide, Türgi toetatud türkmeenide ja Assadi võimu all olevate territooriumite vahel. Selle hoidmine nõuab suurt väekontingenti, mida varustada on logistiliselt keeruline, kuna ainsa Alepposse viiva tee võib Islamiriik iga hetk läbi lõigata. Aleppo vallutamiseks koondasid Assad ja tema liitlased kõik käepärased ressursid, mistõttu kaotati Palmyra ja strateegiline Tiyase õhuväebaas Islamiriigile, kes viimaste teadete järgi on jõudnud 50 km kaugusele olulisest Homsi linnast.

Põhimõtteliselt oli Aleppo vallutamist vaja vaid Putini-Venemaale, kellele see on esimene edu pärast aastast osalemist Süüria kodusõjas: tänu sellele on võimalik teenida koduauditooriumi ees propagandapunkte enne aastavahetust, mis on venelastele suurim tähtpäev. Venemaa huvides on olukord, kus Süüria kodusõja peamisteks poolteks jääksid Assad ja Islamiriik, kuna Venemaa arvates aitaks see isegi lääne liidrid järeleandlikuks muuta. Selleks on tarvis hävitada Süüria opositsioon.