Anna Karolin

FOTO: Erakogu

Täna ilmus Postimehes minu siiraks üllatuseks demagoogiavõtteid pungil arvamus Joel Volkovi sulest. Et kellegi arvamuse demagoogiliseks sildistamine võib ka olla demagoogiavõte, selgitan, mida selles demagoogilist oli ning kuidas teha paremini, kirjutab väitleja Anna Karolin.

Demagoogia on oma olemuselt ajupete. Kui üht demagoogilist arvamust kiirelt või pealiskaudselt lugeda, tundub see üheaegselt lihtne, selge ja hirmus veenev. Süvenedes ning kriitiliselt mõeldes avaldub aga selle oht: saada veendud vigastest mõtetest ning sageli proportsioonist välja viidud hirmutamisest ja seda kõike ilma sisuliste või põhjalike argumentideta. Sõltuvalt kontekstist võib demagoogial olla tugev halb mõju arutelukultuurile: ahvatlus teisele poolele (minu arvates nägime ja näeme sellist tüüpi tagajärgi nt USAs viimases valimisvõitluse mõlema poole tõttu), võtete kasutamise normaliseerimine ühiskonnas jne.

Sel nädalal ilmus minu arvates ja mulle siiraks üllatuseks lausa kaks demagoogiavõtetest pungil arvamust ühiskondlikel teemadel, seda kahe väga võimsa huvigrupi esindaja sulest. Kuigi arutelukultuuri on reeglina mõistlik edendada, võimestades positiivset, on need arvamused minu jaoks piisavalt äärmuslikud, et õigustada nende väljatoomist.

Et kellegi arvamuse demagoogiliseks sildistamine võib ka olla demagoogiavõte, analüüsin enda kleebitud silti, võttes lahti neist ühes ja värskemas - tänases Joel Volkovi artiklis -olnud võtted lahti ja selgitan, mis nende puhul demagoogilist on ning kuidas teha paremini.

Ootan hea meelega ka Volkovi sisulisi vastuväited, kuid igaks juhuks hoiatan, et mul ei ole ei kassi ega koera, ma ei kuulu iidsesse Väike-Aasia sõjahõimu ning demagoogiavõtteid tunnen hästi (ümberlüke juba surnud demagoogiavõttele, nii vahelduseks. Väited kehtivad muidugi sõltumata sellest, missugune või kes ma olen).

Demagoogiavõtted Joel Volkovi artiklis:

1.Vaata, milline sa ise oled! (argumentum ad hominem)- selle asemel, et argumentidele sisuliselt vastata, keskendutakse neid esitanud inimeste ründamisele, nende võimalike isiklike motiivide analüüsimisele.

Kuidas teha paremini: isiklike või motiive puudutavate rünnakute asemel keskenduda esitatud argumentide ümberlükkamisele. Nt sisulised vastused küsimustele: miks on reklaamivabadus oluline väärtus, miks alkoholitööstuse säilimine on olulisem kui väike kadu rahvatervises, kuidas ja kui palju inimesi alkoholi väärtarvitab jne.

Võtte näiteid artiklist: «Võõras tundub aga täielikult eiravat üht teist tema vastutusalas olevat tõsiasja: temavanuste HIVi nakatumine on teinud hirmuäratava hüppe. Hm...»

«Reklaamiseaduse täiesti põhjendamatu muutmise kihk on aga omakorda ametnike soolo. Neil on vaja ju kuidagi oma eksistentsi õigustada.» 

«Kogu selle segaduse põhjusena paistavad puu tagant aga ühe teise erakonna rõõmsad kõrvad.»

Ossinovski toetajad üheaegselt sildistav ja isiklikult ründav lõik: »Nad on kolme-neljakümnesed kõrgelt haritud, ilma täisväärtusliku pereeluta, tüüpiliselt koera või kassiga varustatud hüperkultuurihuvilised ja mitmesuguseid asju korraldavad sotsiaalselt väga aktiivsed amatsoonid. Neile üldjuhul meeldibki kõik, mis on sama sassis nagu nende enda hingeelu.»

2.Häda tuleb! (argumentum ad baculum); hirmutatakse proportsioonist välja viidud hirmsa tagajärjega, analüüsimata selle saabumise tõenäosust, tõestust ning kogumõju koos teiste saabuvate tagajärgedega.

Kuidas teha paremini: tagajärgi analüüsitakse, tuues selgitusi ja põhjendusi nende saabumise tõenäosuse kohta, mõjusid vaadetakse terviklikult. Tagajärje negatiivsust põhjendatakse eraldi.

Võtte näiteid artiklist:

«Koormise jõhker kasvatamine võtab turu», Emafirmad kaaluvad tõsiselt oma tegevuse lõpetamist Eesti Vabariigis.», «Head aega, Viru Valge ja Saaremaa», «Meie alkoholitööstuse ahistamine hävitab otseselt ka Eesti meedia- ning reklaamitööstust – niipalju, kui seda senise ülereguleerimise valguses üldse järele on jäänud», «Löögi saab ju tema. Ja kui sellele juba eos läbi kukkunud afäärile pärast süüdlasi otsitakse (kasu asemel tekib hoopis kahjum), siis näitavad kõik näpuga rõõmsalt tema poole. Võõras on süüdi!», «Lase see alkoholi- ja meediatööstus põhja», «Vastanda selle väikese vaese Ida-Euroopa riigi väheseid inimesi nii, nagu jaksad.»

3. Kordamine: enda välja toodud väidete selgitamise ja põhjendamise asemel neid korratakse.

Kuidas teha paremini: struktureerida oma seisukoht nõnda, et igat asja põhjendatakse hästi ja liigutakse loogiliselt argumentidega edasi. Ühtesid ja samu asju ei korrata.

Võtte näiteid artiklist: 11 korda „võõras», 4 korda tööriista ja ärakasutamise jutt ilma seda eraldi põhjendamata

4. Rahvamees (argumentum ad populum): apelleeritakse rahva või enamuse arvele, põhjendamata miks.

Kuidas teha paremini: Rahva toetus võib olla legitiimne argument, aga enamasti vaid koos hea põhjendusega. Miks peaksime selles küsimuses kindlasti järgima inimeste arvamust?

Võtte näiteid artiklist: «on tuhandetele tegusatele Eesti inimestele»

5. Hernehirmutis ehk vastase seisukoha äärmuslikuks tõlgendamine: vastaspoole seisukoht sõnastatakse äärmuslikumaks, võib-olla isegi absurdini. Seejärel jäetakse see õhku või lükatakse ümber selle äärmuslik osa, mitte algne mõte.

Kuidas teha paremini: esitada vastaspoole väited intellektuaalselt ausalt, vastata neile sisuliselt, mitte nii, kuidas on mugav.

Võtte näiteid artiklist:

«Mida nad siin ikka hüppavad, kapitalistid sellised.»

«Ainukesed, kes paistavad tema olemasolust alati rõõmu tundvat, on kolme-neljakümnesed kõrgelt haritud, ilma täisväärtusliku pereeluta, tüüpiliselt koera või kassiga varustatud hüperkultuurihuvilised ja mitmesuguseid asju korraldavad sotsiaalselt väga aktiivsed amatsoonid.»

«Isegi asekantsler teadis telesaates rääkida, et õlletootjad teenivad liiga palju kasumit. Ja noh, ajaleht kirjutas ka, et ühel Keskerakonnaga seotud reklaamiärikal olla Nõmmel tohutu loss – mis siis veel alkoreklaami tegevatel reklaamiahvidel varuks on!»

 

6. Sildistamine: seisukohas kasutatakse jõulisi ja emotsionaalseid, tavaliselt negatiivseid silte ilma eraldi tõestamata ja põhjendamata, miks need on olulised. Ilma järele mõtlemata võib siltidel olla hoiakut kujundav jõud. Nt: piiramine vs. brutaalne rõhumine.  

Meistriklass:  Otse ei öelda välja, et räägitakse Ossinovskist, kuigi see on kontekstist tulenevalt selge. Sageli vihjatakse, et silte kleebib keegi teine (mainekujundaja, rahvuskaaslane), kuigi kasutatakse neid ise. 

Võtte näiteid artiklist:

Sildid Ossinovski kohta (võib vaielda, kas viimased on lihtsalt laest võetud väited, näen neid siiski sildistava funktsiooniga): koalitsioonile ja opositsioonile võõras, eestivenelastele reetur, sai arusaamatult valitsusse, vist salgas oma isa maha, räägib vaestest neid tundmata, on kalgilt talitsetu ja ihkab võimu, jagab ja valitseb. «Leppimatu, pahur, jäärapäine, isegi õel, kõrk noor võõrapärane mees, kes tunneb ehedat rõõmu, kui saab midagi ära või kinni keerata. Tema skeemid on salapärased ja tekitavad ühiskonnas eri vaadete vastandumist. Ta justkui ässitaks meelega.», «Võõra käratsemisest», «Võõras oma agaras lihtsameelsuses», «tuleohtlik sotsiopaat».

Sildid alkoholipoliitika karmistamise kohta: «primitiivne sõda», «brutaalne rõhumine», «pidev mõnitamine», «hävitavad riigile kuldmune (positiivne silt!) muneva tööstuse», «koormise jõhker kasvatamine», «meie alkoholitööstuse ahistamine hävitab otseselt“, «viina- ja õlleparunite pigistamine» , «reklaamiseaduse täiesti põhjendamatu muutmise kihk».

Sildid avaliku sektori töötajate kohta: «tippametnikud – need, kellel pole rahva jaoks nime ega nägu“, «me kuuleme neist, kui mõni kombinatsioon läheb vussi. Aga ka siis kaovad nad võluväel jälle maa alla tagasi».

7. Põhjendamata või valeväited: valeväited ei ole näited demagoogiavõttest, vaid lihtsalt halvasti argumenteeritud seisukohast. Väiteid ei selgitata loogiliselt lahti, neid ei varustata tõestusmaterjaliga ja nende konteksti ei selgitata lahti. Neid hoolikamalt lugedes tekib tahtmine küsida näiteks 25 korda: «Miks?», «Kust sa selle võtad?», «Allikat, palun?»

Kuidas teha paremini: neid mitte tuua, tuua nad koos selgituste ning tõestusmaterjaliga.

Näiteid artiklist:

 «Leppimatu, pahur, jäärapäine, isegi õel, kõrk noor võõrapärane mees, kes tunneb ehedat rõõmu, kui saab midagi ära või kinni keerata. Tema skeemid on salapärased ja tekitavad ühiskonnas eri vaadete vastandumist. Ta justkui ässitaks meelega.»

«Praegu juhivad meie riiki ametnikud. Ministrid ja tipp-poliitikud on nende tööriistad.»

«Ent esineb ka niisuguseid, kes on oma postil selleks, et rakendada mingit kindlat isiklikku agendat – on see kättemaks, isiklik kasu või kinnisidee, vahet pole.»

«Koalitsioon on aga lihtsalt pokkerilaud, kus iga partei on mängur, kes peab teised osalised üle kavaldama. Üle saab mängida ainult neid, kes on lihtsameelsed ja kärsitud. Võidab see, kelle tegelikud kavatsused ilmnevad kõige hiljem.»

«Kurjategijaks tembeldamine viib pika ajalooga headelt ettevõtetelt maine.»

«Võib-olla rahvas ei tea, aga Absolut Vodka on Eestis üks suuremaid turuosakasvatajaid juba praegu.»

«Rahandusministeeriumil pole peale nn viina- ja õlleparunite pigistamise ühtegi paremat ideed, kust koalitsiooni suurte lubaduste katteks raha saada.»

«Olgem ausad, minister ega tema lähimad nõuandjad ei tea reklaamist, selle mõjust ega olemusest mitte kui midagi. See on igati normaalne, et ei tea. Aga ta teeb suure vea, kui usub, et ametnikud teavad midagi. Ametnikud teavad ainult seda, et kusagil on mingi vana uuring, mis näitab, et noored inimesed kusagil riigis olla väitnud, et reklaam paneb neid jooma.»

«Aga milline kõrge ametnik tahaks tegeleda päris inimestega ja nende päris probleemidega? Ei taha ju – hirmus idee! Ja kuna meil pole ka tugevat kirikusüsteemi, siis ongi lihtne süüdistada kõiges näiteks... reklaami ning see ühe jutiga ära keelata. Mõtlemata, et selline käitumine tekitab ühiskonnas probleemseid inimesi ning ettevõtteid juurde, mitte ei võta neid vähemaks...»

Seega, parafraseerides: kui mina oleksin Joel Volkovi nõuandja, siis ma ütleksin:

«Joel, ma ei hakka sind isiklikult ründama ja sinu arvamusi põhjendamatult sildistama. Aga kõik saavad süvenedes aru, et sinu väited vajaksid rohkem selgitamist, vähem demagoogiat ning paremat tõestusmaterjali ja allikaid. Soovitan esitada argumente nt järgmistel teemadel: inimeste enda õigus teha kas või tervist kahjustavaid valikuid ehk isikuvabadus, alkoholi kahjud – kui suur hulk inimesi ikka üle tarbib, põhjalikum analüüs reklaami töötavusest.»

Arvamus peegeldab autori isiklikke seisukohti, demagoogiavõtete kohta võib rohkem lugeda nt arutleva hariduse õpikust (lk 20) või sellest artiklist