Iseenesest on õige samm, et opositsiooni kaasatakse Tallinna eelarvevahendite planeerimisse. Kuid tegu on pisikese tibusammuga, mille taga on pigem soov tasalülitada opositsioon valimisaastaks. Reformierakonna fraktsioon otsustas, et selle vaikimismänguga me kaasa ei lähe.
Miks? Ühe lausega öeldes: me ei pea õigeks seda, kuidas keskerakondlik linnavalitsus kasutab maksumaksja vahendeid läbipaistmatute ja kallite fantaasiate elluviimiseks, olgu selleks üle kümne miljoni maksev munitsipaalpank või igal aastal miljoneid neelav Tallinna Televisioon. Need on vaid kaks näidet, mis viimasel neljal aastal on linnaeelarvest saanud kokku ca 22 miljonit eurot.
Muidugi võib vastu öelda, et kas tõesti on see piisav põhjus loobuda, selle asemel et häid ja vajalikke asju teha. Olgem ausad, ainuüksi Tallinna lasteaedadele ja koolidele oleks 1000 eurot suur abi. Nendele küsijatele vastan, et esiteks nad väärivad rohkem, ja väärivad seda, et nende huvide eest seistaks, murekohtadele näidatakse näpuga, tuletatakse ikka ja jälle meelde, mitte ei lepiks 1000-eurose toetusega, et vaikselt pealt vaadata, kuidas ebamõistlik raha kulutamine jätkub.
Teiseks, linnaasutuste, kogukonna organisatsioonide ja omavalitsuse abivajajate toetamine 1000 euroga peaks olema linnaeelarves elementaarne ning sellises suurusjärgus toetused peaks linnavalitsus ise eelarvesse planeerima. Kolmandaks, kui 555 miljoni suurusest linnaeelarvest eraldatakse 150 000 eurot murekohtade lahendamiseks, ei muuda see suures pildis fakti, et igal aastal paigutatakse miljoneid eurosid Tallinna maksumaksja raha korruptsioonimaigulistesse projektidesse. Seda ei saa kuidagi heaks kiita. Kuid võttes vastu 1000-eurose vaikimistasu, toetaksime ühtlasi Keskerakonna kahtlasi projekte.