Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/15/6343725t1hd55a.jpg)
/nginx/o/2020/09/28/13376268t1hdad1.jpg)
/nginx/o/2016/12/16/6179399t1h5a3d.jpg)
Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja (ETAK) liikmed toetavad terviseminister Jevgeni Ossinovski alkoholipoliitika eelnõu ning soovivad valitsusele meelekindlust seista vastu kitsastest majanduslikest huvidest lähtuvatele rünnakutele, kirjutavad ETAKi liikmed Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Andrus Lipand ja Eesti Arstide Liidu (EAL) liige Katrin Rehemaa.
Alkoholitootjad ja paljud teised alkoholiärist isiklikult huvitatud osapooled on rõhutanud, et Eesti on viimastel aastatel juba teinud märgatavaid edusamme alkoholi tarvitamise vähendamisel ning see annaks justkui alust arvata, et tõsisemaid meetmeid pole enam vaja.
Riikide võrdlemisel on järjekindlalt andmeid valesti kasutatud, võrreldud näiteks Eesti per capita tarbimisnäitajaid (alkoholi kogutarbimise kogused jagatud kõigi elanike vahel, sünnist surmani) teiste riikide üle 15-aastaste elanike peale jagatud kogustega. Lisaks on pandud Eesti viimased tarbimisnäitajad mitme aasta tagusesse Euroopa riikide võrdlustabelisse, kus me tõepoolest heas valguses paistame.
Tegelikult on vahepealsetel aastatel alkoholi tarbimine langenud praktiliselt kõigis Euroopa riikides. Kui hr Tarmo Noobi poolt Ärilehes avaldatud tabelis on näiteks soomlaste tarbimiskogus 12,3 liitrit, siis tegelikult on meie põhjanaabrite viimased keskmised tarbimiskogused langenud 10,8 liitri peale. Arvestades vahepealsete muutustega ka teistes riikides, ei ole Eesti positsioon kaugeltki nii hea.
Noored ja alkohol
Alkoholi tarvitamine on langustrendis kogu maailmas, mis tähendab, et vähemalt osaliselt on majanduskriisi järgne joomise vähenemine Eestis viimastel aastatel lihtsalt osa laiematest globaalsetest trendidest ning me ei saa öelda, et oleme selleni jõudnud senise eduka alkoholipoliitika tõttu. Veelgi enam väheneb globaalselt alkoholi tarvitamine noorte seas, kuid see ei tähenda mingil juhul, et riigid võiksid kergemalt suhtuda alaealiste alkoholi tarvitamise piiramisse.
Kui noorte väheneva joomise taga on muude põhjuste seas kindlasti ka eelmiste põlvkondadega võrreldes muutunud vaba aja veetmise viisid, näiteks massiline interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine, siis on sellega samas tekkinud ka täiesti uued kanalid, kuidas alkoholireklaam noorteni jõuab.
Alaealistest rääkides on oluline meeles pidada, et mitte ükski alkoholi tarvitamise tase ei ole aktsepteeritav. Kavandatavate piirangute peaeesmärk on just noorte alkoholitarvitamise takistamine nii selle raskemini kättesaadavaks tegemise kui elustiilireklaamide kaotamisega.
Kuigi noored joovad vähem ja kasvab nende hulk, kes püsivad täiesti karskena, on meie ühiskonnas ikka veel murettekitavalt palju neid alaealisi, kelle elu on alkohol rikkumas. Ja mitte ainult nende endi alkoholi tarvitamise läbi, vaid sageli nende pereliikmete ja lähedaste joomise tõttu. See ülekaalukalt kõige levinum sõltuvusaine on jätkuvalt väga tõsine probleem, millega riik on nüüd õigustatult tegelemas.
Maailma juhtiv terviseorganisatsioon WHO, aga ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja Maailma Majandusfoorum (World Economic Forum) on koondanud kogu olemasoleva tõenduspõhise info ja jõudnud ühesele järeldusele, et parimateks meetmeteks (nn «best-buys») on alkoholiaktsiisi tõstmine, kättesaadavuse piiramine ja reklaami keelustamine. Need on globaalsed järeldused, milleni on jõutud kogu olemasoleva tõendusmaterjali, uurimuste ja riikide praktika analüüsi tulemusel. Muidugi on eri kontekstides kõikumisi, teatud erandlikke ajutisi arenguid, kuid üldine järeldus on teadlastel ühine. Need meetmed, ja eriti kompleksselt, on efektiivseimad.
Uuringud
Põhjuseid riikliku regulatsiooni toetuseks on järjepidevalt lisandumas. Teadusuuringud toovad päevavalgele üha uusi teadmisi ja tõendeid, et tegelikult ei ole olemas ühtegi ohutut alkoholikogust ja näiteks just vähiriski vähendamiseks oleks kõige parem alkoholist täielikult hoiduda. Euroopa vähktõvevastane tegevuskava rõhutab ühe soovitusena: «Kui Sa tarvitad ükskõik millist alkoholi, vähenda oma tarbimist. Vähi ennetamise vaatenurgast on alkoholi mittetarvitamine parim variant.»
Seni on seostatud alkoholi tarvitamist seitsme erineva vähiliigiga. Viimasel kuul on teadlased viidanud uutele tõenditele, mis seovad alkoholi tarvitamist kõrgeneva melanoomi riskiga kui ka eesnäärmevähiga.
Novembris avaldatud Cancer Research UK tellitud uurimus tõdeb, et alkoholi tarvitamine põhjustab Suurbritannias järgmise 20 aastaga 135 000 vähisurma.
Iiri Vähiliit avaldas sel nädalal info, et Iirimaal diagnoositakse igal aastal 900 uut alkoholi tarvitamisega seotud vähijuhtu, millest 500 sureb selle haiguse tõttu.
Alkoholikahjud on väga suured ja enamik neist on ennetatavad. Riigil on õigus ja kohustus teha omalt poolt kõik, et neid kahjusid vähendada. Alkoholi tarbimise vähendamine tähendab paratamatult alkoholiäri kokkutõmbamist ja piiramist, aga meie majanduskasv ei pea põhinema rahva sõltuvusharjumustel. Tulud võivad väheneda, mõned telesaated ära jääda, mõned töökohadki kaduda. See kõik ei ole ju siiski võrreldav võidetud elude, tervise ja ühiskondliku turvalisusega.
ETAKi liikmete hulka kuuluvad: Eesti Arstide Liit, Eesti Karskusliit AVE, Eesti Kopsuliit, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti Vähiliit, MTÜ Salutáre, MTÜ Tubakavaba Eesti.