Alkoholitootjad ja paljud teised alkoholiärist isiklikult huvitatud osapooled on rõhutanud, et Eesti on viimastel aastatel juba teinud märgatavaid edusamme alkoholi tarvitamise vähendamisel ning see annaks justkui alust arvata, et tõsisemaid meetmeid pole enam vaja.
Riikide võrdlemisel on järjekindlalt andmeid valesti kasutatud, võrreldud näiteks Eesti per capita tarbimisnäitajaid (alkoholi kogutarbimise kogused jagatud kõigi elanike vahel, sünnist surmani) teiste riikide üle 15-aastaste elanike peale jagatud kogustega. Lisaks on pandud Eesti viimased tarbimisnäitajad mitme aasta tagusesse Euroopa riikide võrdlustabelisse, kus me tõepoolest heas valguses paistame.
Tegelikult on vahepealsetel aastatel alkoholi tarbimine langenud praktiliselt kõigis Euroopa riikides. Kui hr Tarmo Noobi poolt Ärilehes avaldatud tabelis on näiteks soomlaste tarbimiskogus 12,3 liitrit, siis tegelikult on meie põhjanaabrite viimased keskmised tarbimiskogused langenud 10,8 liitri peale. Arvestades vahepealsete muutustega ka teistes riikides, ei ole Eesti positsioon kaugeltki nii hea.
Noored ja alkohol
Alkoholi tarvitamine on langustrendis kogu maailmas, mis tähendab, et vähemalt osaliselt on majanduskriisi järgne joomise vähenemine Eestis viimastel aastatel lihtsalt osa laiematest globaalsetest trendidest ning me ei saa öelda, et oleme selleni jõudnud senise eduka alkoholipoliitika tõttu. Veelgi enam väheneb globaalselt alkoholi tarvitamine noorte seas, kuid see ei tähenda mingil juhul, et riigid võiksid kergemalt suhtuda alaealiste alkoholi tarvitamise piiramisse.
Kui noorte väheneva joomise taga on muude põhjuste seas kindlasti ka eelmiste põlvkondadega võrreldes muutunud vaba aja veetmise viisid, näiteks massiline interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine, siis on sellega samas tekkinud ka täiesti uued kanalid, kuidas alkoholireklaam noorteni jõuab.