Hanneli Rudi

FOTO: Internet

Käsimüügiravimeid võib reklaamida ja nimeliselt artiklis välja tuua. Miks ometi ei või neid pildistada, küsib ajakirjanik Hanneli Rudi.

Jõulupühade eel oli Postimehe terviseportaalil kavas üks hariv lugu sellest, mis peaks praegusel ajal koduses ravimikapis kindlasti varuks olema. Koos mandariinidega saabuvat Eestisse talvine oksendamistõbi, lisaks hulguvad mööda maad ringi kõikvõimalikud tuntud ja tundmatud viirused ning just praegu on see aeg, kui ollakse kimpus liigsöömisest tekitud tervisehädadega. Meie soov oli igati siiras ja aus – teha Eesti meedikute elu jõulude ajal kergemaks, et nad ei peaks pühade ajal tegelema pisihädade ravimisega.

Apteekrid olid lahkelt nõus rahvavalgustusega tegelema, aga rõhutasid kohe, et mitte ühtegi ravimit pildistada nad ei luba, sest siis rikkuvat nad seadust. Olen aastakümnete jooksul lugenud kümneid samateemalisi soovitusliku sisuga artikleid, olgu need siis enne jaani või jõule. Neil kõigil on juures asjakohane pilt. Et selline foto võiks olla suur seadusrikkumine, tuli mulle üllatusena.

Mõtlesin, et ehk on apteegirahvas liiga alalhoidlik ja näeb tonti seal, kus seda ei ole. Igaks juhuks pöördusin ka ravimiameti poole, kes Eestis peaks sellel teemal järelevalvet tegema. Tartust tulnud vastus jahmatas. «Tervisealastele tekstidele lisatud ravimi pakendi pildid, brandi kujundus, logod vms viited muudavad kogu avaldatava teabe tõesti ravimireklaamiks,» seisab ravimiameti peadirektori asetäitja allkirja kandvas vastuses.

Nii et loos me võime kirjutada, et iga pere ravimikarbis peavad olema valuvaigistitest kas ibuprofeen või paratsetamool ning kõhulahtisuse leevenduseks ostke koju varuks söetablette. See ei ole reklaam, küll aga on reklaam eri firmade paratsetamooli pildistamine.

Kui mõne aasta eest tegime Eestis enim müüdavate ravimite edetabelit, siis ei tohtinud me avaldada midagi muud peale toimeaine nimetuse, sest muidu oleks me patustanud seaduse vastu ja teinud retseptiravimile reklaami. See on seadusega keelatud. Aga et karmid piirangud laienevad ka käsimüügiravimitele, tundub ilmselge ülereageerimisena. Käsimüügiravimeid võib Eestis reklaamida, neid võib nimeliselt artiklis välja tuua. Miks ometi ei või neid pildistada?

Jah, ma tean, Eestis on olnud probleeme, et ravimifirmad soosisid teatud ravimite müümist või väljakirjutamist. Aga nii palju kui mina tean, siis aasta-aastalt on kord muutunud karmimaks. Juba ammu ei tohi välja kirjutada kindlat ravimit, vaid tuleb määrata toimeaine. Aga apteegis käiakse tänapäeval juba nagu supermarketis, korv käsivangu ja pane sinna nii palju käsimüügiravimeid, kui rahakott kannatab ja koju jaksad viia.

Kodus hädavajalike ravimite lugu kindlasti tuleb. Otsime juurde mõne sümbolpildi või pildistame tundmatuks jääda soovivat tabletti võimalikult neutraalsel taustal, hoolikalt jälgides, et murdejoon tabletil ei viitaks tema nimetusele. Jah, see kõik on võimalik, aga ei ole normaalne.