Eestis ei ole kaitsetööstus tavaline äri, vaid pigem missioon. Meie inimeste kaitsetahte ja NATO-liikmesuse kõrval on innovaatilisel kaitse- ja julgeolekutööstusel samavõrd oluline roll Eesti julgeoleku tagamisel, sest nii muutuvad Eesti ettevõtted meie liitlaste jaoks hinnatud partneriks, kirjutab Eesti kaitse- ja julgeolekutööstuse innovatsiooni klastri juht Ingvar Pärnamäe.
Kaitseminister Margus Tsahkna ütles aasta kaitsetööstusettevõtte auhinnatseremoonial, et valitsuse selge prioriteet on arendada kodumaist kaitsetööstust, mis suudab jõulisemalt panustada nii majanduskasvu kui riigikaitsesse. Kriitikud võivad küsida, miks peaksime sel alal pingutama, kui me väikeriigina ei suuda ilmselt kunagi toota tanke, suurtükke, lennukeid või allveelaevu?
Oma taskutank on meil siiski ette näidata, kuid kaitse- ja julgeolekutööstus on tänapäeval palju enamat kui klassikaline lahingumasinate kokkupanek või relvade ja laskemoona tootmine. Eesti-sugusel väikeriigil on hoopis märkimisväärsed eelised lüüa läbi tänapäevase kaitsetööstuse valdkonnas.
Esiteks suudame sageli teha arendustööd kiiremini ja paindlikumalt kui suurriigid. Teiseks on ka kaitsetööstuses põhirõhk üha enam nihkumas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning innovatiivsete lahenduste loomise poole. Need on aga Eesti klassikalised trumpalad, kus meil on ette näidata tugevad kompetentsid ja ainulaadsed kogemused. Näiteks küberkaitse valdkonnas, mida kaitseminister iseloomustas järgmiselt: «Kui eestlane räägib küberist, siis teda usutakse poolelt sõnalt. See usk tuleb pöörata eurodeks – kasumiks, maksutuluks, töökohtadeks, uuteks investeeringuteks, innovatsiooniks.» Ehk siis ükski riik Aasiast Ameerikani ei kahtle, et Eestil on tipptasemel küberkaitsevõimekus.
Midagi enamat kui tavaline majandusharu
Kaitsetööstus on midagi palju enamat kui üksnes tavaline majandusharu. Meie inimeste kaitsetahte ja NATO-liikmesuse kõrval aitab Eesti iseolemist tagada ka innovaatiline kaitse- ja julgeolekutööstus, mis muudab Eesti ettevõtted hinnatud koostööpartneriteks nii kodumaistele riigikaitse- ja siseturvalisuse asutustele kui ka meie liitlastele. See ei ole business as usual, vaid pigem missioon. Nii on muutunud globaalses julgeolukorras kaitse- ja julgeolekutööstusel samavõrd oluline roll Eesti julgeoleku kindlustamisel kui meie liitlaskohustuste täitmisel konfliktikolletes või kaitsekulutuste hoidmisel kahe protsendi juures SKTst.
Üle maailma tunnustatud IKT- ja küberkaitsekogemuste kõrval on riigikaitsekulude hoidmine kahe protsendi tasemel Eesti kaitsetööstuse ettevõtetele oluline rahvusvaheline konkurentsieelis, sest see näitab selgelt kaitsetahet ning poliitilist konsensust panustada ise tõhusalt oma julgeoleku tagamiseks. Ei ole palju NATO liikmeid, kes sellise panusega toime tulevad.
Veelgi nukram on olukord Euroopa Liidus, mis on kaitsekulutuste mahult maailmas USA järel teisel kohal. Sellele vaatamata on liikmesriigid Euroopa Komisjoni andmetel viimase aastakümne jooksul kärpinud kaitsekulutusi ligi 12 protsenti, ilma et oleks tihendatud omavahelist koostööd. Ekspertide hinnangutel läheb euroliidu koostöö puudumine julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas aastas maksma 25 –100 miljardit eurot, kuna palju on riigikaitselist dubleerimist.
Senine tagasihoidlik koostöö viis selleni, et Euroopa Komisjon tuli viimasel novembripäeval välja ettepanekuga luua Euroopa Kaitsefond, mille kaudu teha suuremaid kulutusi kaitsevõime tagamisele ning edendada konkurentsivõimelist ja uuenduslikku kaitsetööstust. Plaani kohaselt toetatakse fondist aastani 2020 teadus- ja arendustegevust ühtekokku 90 miljoni euroga ning korraldatakse aastas umbes 5 miljardi euro ulatuses Euroopa Liidu ühiseid riigikaitsehankeid, et liikmesriigid saaksid hulgihindadega soetada droone, helikoptereid, sõjalaevu või muud vajalikku tehnikat ja varustust. Praegu tehakse umbes 80 protsenti riigikaitsehangetest igas liikmesriigis eraldi, mis tähendab suuremat aja- ja rahakulu hangete tegemisel ning kallimaid soetamishindu.
Kas katalüsaator Eesti kaitsetööstusele?
Lisaks tahab Euroopa Komisjon toetada investeeringuid kaitsetööstust varustavatesse väiksematesse ettevõtetesse ja idufirmadesse. Kui plaan teoks saab, võib see olla Eesti kaitse- ja julgetööstuse oluliseks katalüsaatoriks. Samas on oluline jälgida, et suurte riikide kaitsetööstused ei muutuks ühishangete soodustamisel veelgi suuremaks ning väikeriikide julgeolekutööstusi ei surutaks üksnes allhankija rolli.
Eestil on juba praegu ette näidata toimiv koostöö kaitsetööstuse valdkonnas ning esimesed edulood piiri taga. Eestis toimib alates aastast 2009 kaitsetööstuse liit, kuhu kuulub ligi 100 valdkonda panustavat ettevõtet. Neist 16 on moodustanud lisaks kaitse- ja julgeolekutööstuse innovatsiooni klastri, et veelgi tihedamalt omavahel koostööd teha. Erinevalt paljudest teistest maadest toetab Eesti riik kaitsetööstuse ettevõtete tegevust ning teenuste eksporti. Mitte ainult sõnades, vaid ka rahaliselt – eelmisel nädalal selgusid iga-aastase kaitsetööstuse arendusprojektide konkursi võtjad, kes saavad kaitseministeeriumilt ühtekokku 400 000 eurot toetust.
Tänapäeva julgeolekutööstus sobib ka idufirmadele
Sageli arvatakse, et kaitsetööstus on n-ö suurte poiste mäng, kuhu alustavatel ettevõtetel ei ole asja. Tõsi on see, et ajalooliselt on kaitsetööstus olnud väga konservatiivne ja isegi protektsionistlik, kuid enam see päris nii ei ole. Kaks Eesti droonitootjat Eli ja Threod Systems on jõunud maailmas tippklassi tegijate hulka, võites riigikaitselisi hankeid nii lääne kui ida pool. Eli on saanud Aserbaidžaani riigiasutustelt Eesti kaitsetööstuse ajaloo suurima tellimuse. Milrem osaleb oma mehitamata roomiksõidukitega USA maaväe testprogrammis, kuhu on jõudnud ka Skeleton Technologies maailma esimese superkondensaatoritel põhineva suurte militaarsõidukite käivitusmooduliga. Marduk Technologies on aga välja töötamas droonide tuvastamise ja häirimise platvormi.
2016. aasta oli Eesti kaitsetööstusele edukas. Meie ettevõtted tulid välja uute toodetega ning sisenesid uutele välisturgudele. Paljud firmad on tootearendusega jõudnud lõpusirgele ning peagi kuuleme kodumaise kaitsetööstuse veelgi konkurentsivõimelisematest saavutustest. Üha rohkem välisettevõtteid pöördub Eesti poole koostöösooviga, mis näitab, et meie kaitsetööstusel on, mida maailmale pakkuda.
Samas on Eesti julgeoleku- ja kaitsetööstuse valdkond tänaseks jõudnud omamoodi teelahkmele, kus on vaja otsustada, millise suuna edasiarendamisele põhirõhk panna. Eesti suudab olla innovaatiline igas valitud valdkonnas, kuid mitte kõigis korraga, sest siis killustatakse meie vähesed teadus- ja arendustegevuse ressursid. Loogiline on keskenduda küberkaitsele ja nutikate tehnoloogiatega seotud valdkondadele, et kasutada ära meie võtmetugevusi IKT vallas. Sel viisil targalt toimetades on meie kaitse- ja julgeolekutööstusel kõik eeldused kujuneda Eesti uueks rahvusvaheliseks edulooks, mis loob uusi tarku töökohti, arendab majandust, suurendab eksporti ning aitab tagada riigi julgeolekut.