Joel Volkov: ametnike tööriist – minister, kes on võõras kõigile

Joel Volkov Foto: Erakogu

See minister on võõras. Nii oma koalitsioonile kui ka opositsioonile. Rääkimata rahvast ja riigist. Kui vaadata reklaamiseaduses kavandatud muudatusi, paistab ta ametnike tööriistana, kirjutab reklaamibüroo Tank loovjuht Joel Volkov.

Tema rahvuskaaslased peavad teda kuuldavasti reeturiks. Kohalikud ei saa senini aru, kuidas ta jälle valitsusse tagasi sai. Jõukad ei saa arvestada tema poolehoiuga. Vahel tundub, et ta on isegi oma lihase isa maha salanud. Vaeseid ta isiklikult ei tunne, kuigi räägib neist oma murduval häälel üsna tihti. Paraku paistab see kalgilt kaalutletud taktikana, mis asetab kõige kaitsetuma ühiskonnakihi tema personaalsele kaitsekilbile, et õigustada võimuiha juhitud tegevust. Selle baasloogika näib olevat lihtne: jaga ja valitse.

Selline on pilt, mille mainekujundajad on kas kogemata või meelega temast kujundanud. Leppimatu, pahur, jäärapäine, isegi õel, kõrk noor võõrapärane mees, kes tunneb ehedat rõõmu, kui saab midagi ära või kinni keerata. Tema skeemid on salapärased ja tekitavad ühiskonnas eri vaadete vastandumist. Ta justkui ässitaks meelega.

Ainukesed, kes paistavad tema olemasolust alati rõõmu tundvat, on kolme-neljakümnesed kõrgelt haritud, ilma täisväärtusliku pereeluta, tüüpiliselt koera või kassiga varustatud hüperkultuurihuvilised ja mitmesuguseid asju korraldavad sotsiaalselt väga aktiivsed amatsoonid. Neile üldjuhul meeldibki kõik, mis on sama sassis nagu nende enda hingeelu.

Tegelikult ma ei usu, et ta ise või tema mainekujundajad pidasid silmas sellist kuvandit, mis talle praeguseks on tekkinud. Ta on selleks liiga lihtsakoeline.

Kuulda on, et ta on tippametnike lemmikminister ja koalitsioonipartneri strateegid pidavat nurruma, et just tema on praegu oma partei eesotsas. Aga miks küll?

Teada on, et pikaajalisi strateegiaid ühes riigis ei kehtesta poliitikud – kuidas nad saaksidki, nad võivad ju homme oma koha kaotada. Poliitikat kujundavad tippametnikud – need, kellel pole rahva jaoks nime ega nägu. Me kuuleme neist, kui mõni kombinatsioon läheb vussi. Aga ka siis kaovad nad võluväel jälle maa alla tagasi.

Praegu juhivad meie riiki ametnikud. Ministrid ja tipp-poliitikud on nende tööriistad. Mida võimuahnem ja lihtsameelsem poliitik, seda parem tööriist. Paljud ametnikud on väga head spetsialistid. Ent esineb ka niisuguseid, kes on oma postil selleks, et rakendada mingit kindlat isiklikku agendat – on see kättemaks, isiklik kasu või kinnisidee, vahet pole.

Koalitsioon on aga lihtsalt pokkerilaud, kus iga partei on mängur, kes peab teised osalised üle kavaldama. Üle saab mängida ainult neid, kes on lihtsameelsed ja kärsitud. Võidab see, kelle tegelikud kavatsused ilmnevad kõige hiljem.

Seega, kui oled minister ja sinu tippspetsialistid naeratavad liiga tihti ning koalitsioonipartnerid soovivad seljale patsutades jõudu, soostumata su tegevust meedias kommenteerima, on põhjust tunda muret – midagi on väga valesti. See tähendab üheselt seda, et sind kasutatakse lihtsalt ära, kulla minister.

See primitiivne sõda alkoholiga. Iga viimane kui laps saab juba aru, et brutaalne rõhumine ja pidev mõnitamine hävitavad riigile kuldmune muneva tööstuse. Kurjategijaks tembeldamine viib pika ajalooga headelt ettevõtetelt maine. Koormise jõhker kasvatamine võtab turu. Tootmismahtude kahanemine ning madal rentaablus ei luba kasutada kohalikke (kallimaid) tarneahelaid – neid, mis hoiavad elu maal.

Tootjad on muutunud õhukeseks ja pahuraks. Emafirmad kaaluvad tõsiselt oma tegevuse lõpetamist Eesti Vabariigis. Kõik teavad, et Leedus on ettevõtluskliima oluliselt investorisõbralikum. Reklaamipiirangute valguses võtavad meie turu aga õige pea üle suured rahvusvahelised kaubamärgid, mis ei tee Eestis reklaami ega vajagi seda, kuna nad on lihtsalt kõigile tuntud. Võib-olla rahvas ei tea, aga Absolut Vodka on Eestis üks suuremaid turuosakasvatajaid juba praegu. Ilma mingi märgatava kuluta reklaamile. Nii võimsal viinamargil on raha ennast turule peale makstes sisse osta, et olla piirangute alguseks võitja positsioonil. Head aega, Viru Valge ja Saaremaa – need kaks siinset rivaali, kes loovad väärtust kohalikele inimestele.

Meie alkoholitööstuse ahistamine hävitab otseselt ka Eesti meedia- ning reklaamitööstust – niipalju, kui seda senise ülereguleerimise valguses üldse järele on jäänud. Alkoholi kaubamärgid on juba praegu vähendanud oma reklaamimahte mitu korda. Võõras ütles, et selle asemele tekib mingi uus asi – pole tekkinud. Kui aus olla, siis on Eesti majandus tervikuna seestpoolt vaadates kaunis nigelas seisus, rääkigu ministrid, mida nad tahavad.

Võõra jutt rahva süvenevast alkoholilembusest on tuhandetele tegusatele Eesti inimestele mõistmatu, kuna kõik mõõdikud näitavad ühte: alkoholi tarbimine on juba pikemat aega langustrendis ja rahva tervis jõulises tõusutrendis. Seda hoolimata Võõra käratsemisest. Võõras tundub aga täielikult eiravat üht teist tema vastutusalas olevat tõsiasja: temavanuste HIV-nakatumine on teinud hirmuäratava hüppe. Hm...

Kogu selle segaduse põhjusena paistavad puu tagant aga ühe teise erakonna rõõmsad kõrvad. Rahandusministeeriumil pole peale nn viina- ja õlleparunite pigistamise ühtegi paremat ideed, kust koalitsiooni suurte lubaduste katteks raha saada. Võõras oma agaras lihtsameelsuses on liiga hea kanal selleks, et mitte avatud uksest sisse murda. Löögi saab ju tema. Ja kui sellele juba eos läbi kukkunud afäärile pärast süüdlasi otsitakse (kasu asemel tekib hoopis kahjum), siis näitavad kõik näpuga rõõmsalt tema poole. Võõras on süüdi!

Reklaamiseaduse täiesti põhjendamatu muutmise kihk on aga omakorda ametnike soolo. Neil on vaja ju kuidagi oma eksistentsi õigustada. Olgem ausad, minister ega tema lähimad nõuandjad ei tea reklaamist, selle mõjust ega olemusest mitte kui midagi. See on igati normaalne, et ei tea. Aga ta teeb suure vea, kui usub, et ametnikud teavad midagi. Ametnikud teavad ainult seda, et kusagil on mingi vana uuring, mis näitab, et noored inimesed kusagil riigis olla väitnud, et reklaam paneb neid jooma.

Jah, nad on ka lugenud teisi uuringuid, kus palju täpsemad metoodikad väidavad vastupidist, aga sellest nad ei räägi. Sest seal räägitakse, et alkoholi kuritarvitamine algab kodust – perekondade väärtushinnangutest – ning sellest, et meie ühiskond on vaene nii rahaliselt kui ka vaimselt. Uuring tõestab sedagi, et Eestis lubatud tänaseks väga piiratud viis alkoholi reklaami teha muudab tarbija margieelistusi, mitte ei tekita joomaharjumust.

Aga milline kõrge ametnik tahaks tegeleda päris inimestega ja nende päris probleemidega? Ei taha ju – hirmus idee! Ja kuna meil pole ka tugevat kirikusüsteemi, siis ongi lihtne süüdistada kõiges näiteks... reklaami ning see ühe jutiga ära keelata. Mõtlemata, et selline käitumine tekitab ühiskonnas probleemseid inimesi ning ettevõtteid juurde, mitte ei võta neid vähemaks...

Miks on nii, et kõigil teistel ministritel liiguvad asjad vaikselt, aga tema teemadega on alati üks suur jauramine? Kui ma oleksin tema nõuandja, siis ma ütleksin: «Võõras, sa oled lihtsalt naiivne tobu. Niimoodi käitudes ei ole sa riigimees, vaid käpiknukk. Kõik saavad aru, et sind kasutatakse ära! Sa oled juba nagunii põletanud kõik sillad, et olla tulevikupoliitik, ja praegu kibeled sa põletama ka neid, mis lubaksid sul olla keegi praegu. Ära tee seda.»

Aga ma olen kuulnud ka, et ta olevat koguni nii krutskeid täis, et kui talle öeldakse, et «ära tee seda», siis tal tekib vastupandamatu kihk just nimelt «seda» teha. Seega, ma ei teagi, mida sellisele noormehele üleüldse soovitada...

Aga üks on kindel: ta on võõras. Nii oma koalitsioonile kui ka opositsioonile. Rääkimata rahvast ja riigist. Tundub, et ta on isegi omaenda parteis üksik noor isahunt, keda lihtsalt tänu tema tohutule edevusele ja võimuihale ära kasutatakse. Nii et, Võõras, ära jumala eest tee midagi. Lase see alkoholi- ja meediatööstus põhja. Mida nad siin ikka hüppavad, kapitalistid sellised.

Isegi asekantsler teadis telesaates rääkida, et õlletootjad teenivad liiga palju kasumit. Ja noh, ajaleht kirjutas ka, et ühel Keskerakonnaga seotud reklaamiärikal olla Nõmmel tohutu loss – mis siis veel alkoreklaami tegevatel reklaamiahvidel varuks on! Vastanda selle väikese vaese Ida-Euroopa riigi väheseid inimesi nii, nagu jaksad. Kindlasti on uuel peaministril uhke tunne, et ka tema tiimis tegutseb see tuleohtlik sotsiopaat.

Härra peaminister, ma tegelikult hoiatasin...