:format(webp)/nginx/o/2013/08/24/1989198t1h24c4.jpg)
Kõiki metsandusotsuseid tehakse Eestis metsanduse arengukava 2011-2020 alusel. Arengukava koostamine oli laiapõhjaline protsess ning arengukava sai positiivse hinnangu keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus, kirjutab keskkonnaministeeriumi vastulauses Tartu tedlaste metsandusartiklile ministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk.
Nii metsanduse arengukava kui ka hilisemate metsaseaduse muudatuste aluseks on võetud Eesti Maaülikooli metsandusteadlaste uuringud ja analüüsid. Artiklis esitatud väide, et «metsanduse arengukava määratleb niigi probleemsed kogujuurdekasvunumbrid raiemahtude eesmärgina», on vale.
Arengukavas on esitatud optimaalne uuendus- ja harvendusraiete maht puuliigiti mõõduka puidukasutuse stsenaariumi korral, milles lähtutakse Eesti metsade vanuselisest ja liigilisest struktuurist aga mitte juurdekasvust. Arvutuste teostajaks oli Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Eesti Maaülikooli metsateadlaste koostatud puidukasutuse stsenaariumite alusel. Mõlemad uuringud võib leida keskkonnaministeeriumi veebilehelt http://www.envir.ee/et/mak-2011-2020-tausta-ja-koostamismaterjalid
Ka artiklis kritiseeritud metsaseaduse käesolevad seaduse muutmise ettepanekud on olulises osas esitanud maaülikooli teadlased, kes koostasid kompleksanalüüsi metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja metsaraieid käsitlevate muudatusvajaduste kohta.
Maaülikooli töörühma juhtis professor Hardi Tullus ning töörühma kuulusid Eino Laas, Allar Padari, Raul Rosenvald, Risto Sirgmets ja Reimo Lutter. Metsanduse järgmise perioodi arengukava hakatakse välja töötama 2018. aastal. Ka see protsess saab olema laiapõhjaline ning kõigil teadlastel on võimalik sinna uute teadmistega panustada.
Uute teadmisteni on jõudnud ka Eesti Keskkonnaagentuur. Nimelt tutvustab keskkonnaagentuur 20. detsembril Eesti statistilise metsainventuuri (SMI) värskeid andmeid, kus metsa juurdekasv on esimest korda arvutatud puude kordusmõõtmisandmete alusel. Nüüdseks on selgunud, et seni on juurdekasvu hinnatud oluliselt madalamaks, kui see tegelikult on.