Alar Karis: kas mõtlete, mida kuusega pärast jõule teha?

Tallinna linna jõulukuuse toomine Raplamaalt Foto: Liis Treimann

Jõulukuusk kui jääde? Kõlab üsna koledalt, kas pole? Aga kui harraste luuletuste, säravate küünalde ja jõulupuu alla pandud kingituste aeg läbi saab, muutub jõulukuusk pühademeeleolu loojast tõepoolest praktiliseks probleemiks, kirjutab Alar Karis oma blogis. 

Täna avaldas Riigikontroll auditiaruande, mille teemaks meie kõigi igapäevaselt tekkivate olmejäätmete sortimine ning jäätmete taaskasutamine. Et parajasti on pühade-eelse sagina aeg, pani see mind mõtlema, mis saab nii jõulukuusest kui ka kõigist jõuluks kokku kuhjatud asjadest pärast seda, kui kingitused käes ning kolmekuningapäev seljataga.

Kingitused hoitakse ilmselt alles ning kaunistused pakitakse loodetavasti järgmist aastat ootama. Suur hulk pakkimispaberit ning pakendiprügi visatakse loodetavasti selleks ette nähtud paberi- ja papijäätmete ning pakendijäätmete konteinerisse. Oma aja üle elanud ning järele jäänud jõulutoit pannakse loodetavasti kompostihunnikusse või biojäätmete konteinerisse.

Mida aga teevad oma kuivanud jõulukuusega need, kel pole avarat aeda lõkke tegemiseks ega kaminat või ahju, kus kuuske põletada? Selgub, et kuuse ostmine on lihtne, sellest lahtisaamine võib aga eelkõige just linnainimestele keeruliseks osutuda. Eriti, kui kodus on korralik laeni kõrguv puu.

Millisesse konteinerisse tuleks kuusk panna? Kas sinna, kuhu lähevad segaolmejäätmed? Kas sinna, kuhu paber ja papp? Või biolagunevate jäätmete hulka? Ja kas üldse võib kuuske konteinerisse panna? Selgub, et kuusk on suurjääde, mida ei koguta nii, nagu tavalisi olmejäätmeid. Kuuske ei tohiks jätta vedelema jäätmekonteineri kõrvale, samuti ei tohi seda toppida biojäätmete mahutisse.

Kui täita kõiki paberile pandud reegleid, siis peaks korralik kodanik viima jõulukuuse jäätmejaama. See ei asu aga enamiku inimeste puhul jalutuskäigu kaugusel. Kui sul ei ole autot, siis peaks vist enda teel kõikjale okkaid jätva kuuse kilekotti toppima ning sellega ühistransporti astuma. Seda muidugi juhul, kui ühistransport jäätmejaama juurde sõidab.

Kui sul on auto, siis õnnelikul juhul pressid kuuse autosse ja sõidad, kuhu vaja. Kui aga kahemeetrine kuusk (ja need on kuuldavasti kõige populaarsemad) autosse ei mahu, pead hankima järelhaagise. Kujutan ette haagiserentijate rõõmu, kelle ukse taha koguneks pärast jõule niisama pikk järjekord kui autorehvide vahetajatel pärast esimest lund.

Paljud omavalitsused on oma elanikele siiski vastu tulnud ning korraldavad kuuskede kogumisringe või siis loovad ajutised kuuskede kogumispunktid. Näiteks on Tallinnas kokku kogutud kuuskesid kasutatud rahvaüritustel tuleskulptuuride tegemiseks. Väga hea variant on, kui korteriühistu tellib kuuskede jaoks eraldi konteineri.

Siit jõuamegi ringiga tagasi auditi juurde ja täpsemalt selleni, kui oluline on kohalike omavalitsuste roll oma elanikele mugavate ning mõistlike jäätmetest vabanemise võimaluste loomisel. Auditist selgus, et paljudel omavalitsustel on vaja rohkem pingutada selleks, et suunata inimesi oma jäätmeid õigesse kohta viima.

Inimesed tahavad olla keskkonnasõbralikud, aga pole samas valmis selle nimel liiga palju rassima. Kokkuvõttes sõltub kogu üle jäänud jõulukraami saatus siiski inimeste soovist oma ümbrust hoida. Kui juba kuusk jõutakse koju tuua, siis võiks olla niipalju jaksu, et see viia õigesse kogumiskohta. Kui see paistab väga keeruline, on parem kuusk metsa kasvama jätta.

---

Riigikontrolli täna avaldatud audit näitab, et:

• Inimeste kodude lähedal ei ole piisavalt liigiti kogutavate jäätmete, sh pakendijäätmete konteinereid.
• Omavalitsused ei näe enamasti vaeva, et jäätmed saaksid sorditud. Näiteks on vanapaberi- ja kartongijäätmete eraldi kogumine korraldatud vaid 47%-s ning biojäätmete kogumine vaid 29%-s omavalitsustest.
• Biolagunevaid ja plastijäätmeid, mida 2015. aastal võeti materjalina kasutusse üksnes vastavalt 14% ja 16%. Seejuures on viimase nelja aasta jooksul nende kahe jäätmeliigi ringlussevõtt vähenenud vastavalt 3% ja 2%.
• Umbes poolte Eesti inimeste seas levinud arusaam, et sorditud jäätmed valatakse hiljem niikuinii kokku, on tegelikkuses müüt.

Kõik auditi «Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel» materjalid saab kätte Riigikontrolli kodulehelt.