Benini president Patrice Talon kohtus täna Eesti võimuesindajatega - president Kersti Kaljulaidi, peaminister Jüri Ratase, riigikogu esimehe Eiki Nestoriga. Mis riigiga aga üldse tegu on?

«Benini president tuleb koos delegatsiooniga Eestisse, et tutvuda Eesti e-riigi lahenduste ja majanduses tehtud reformidega,» ütles valitsuse pressiesindaja eile. «Arutatakse ka Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumist Elevandiluurannikul, mis toimub Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal järgmise aasta novembris.» Patrice Talon on praegu Aafrika Liidu esimene asepresident.  

Peaminister Ratas kinnitas, et Eesti eksperdid ja ettevõtted on valmis Beninile ja kõigile huvilistele teadmust ja lahendusi e-riigi ja infoühiskonna alal pakkuma. Peaminister tänas Benini toetuse eest Eesti kandidatuurile ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastal 2020-2021.

Praegusel Euroopa visiidil on Talon kohtunud juba ka Prantsusmaa presidendi François Hollande'iga. 

Möödunud nädalal jõudis Benini president käia Brüsselis, kus rahvusvahelise koostöö ja arengu volinik Neven Mimica allkirjastas 184 miljoni euro suuruse toetuse andmist kinnitava dokumendi. Raha on ette nähtud nii Benini riigieelarve kui detsenratliseerimisprotsessi toetuseks ning aitab läbi viia ka kaht suurt programmi, mille eesmärk on vähendada korruptsiooni ja vaesust. 

Benin endise nimega Dahomee (1960 - 1975) on üks stabiilsemalt demokraatlikke riike kogu Aafrikas.

Umbes 1600. aastal tekkis Dahomee kuningriik, millest sai 1720ndateks oluline suurjõud praeguse Benini aladel. Dahomee kuningad teenisid atlandiülese orjakaubanduse kõrgaegadel korralikke summasid oma sõjavangide müügist. 

Kuninga naiste paraad. Gravüüride sari Dahomee ajaloost (1793). Foto: Scanpix

FOTO: Archive/

Dahomee kuningriik langes 1894. aastal, mil selle viimane kuningas Behnazin alistus prantslastele ja riik liideti Prantsuse koloniaalimpeeriumiga. Prantslaste ülemvõimu alt vabaneti 1958. aastal.

1960. aastal riik iseseisvus ja kasutusele võeti kuningriigiaegne nimi, ent järgnesid seagased ajad. 1972. aastal haaras võimu major Mathieu Kerekou, kes hoidis seda 1991. aastani.

Pindala: 112 622 km2

Elanikke: 10,7 miljonit (CIA factbook’i andmetel)

Peaaegu 65 protsenti elanikest on alla 25 aasta vanad

40 protsenti elanikkonnast allpool vaesuspiiri

Keeled: prantsuse (riigikeel), fon, he, bariba, yoruba, dendi

Religioon: kohalikud usundid, väga populaarne on voodoo, mis seguneb muuga; islam (27 protsenti); katoliiklus (25 protsenti) , protestantlik kristlus (13 protsenti)

Benin paikneb piirkonnas, mida tunti koloniaalajastul orjarannikuna – sealt veeti inimesi orjadena üle atlandi Uude Maailma.

Riigi põhjaosas Burkina Faso piiril leiavad aegajalt aset kokkupõrked, milles süüdistatakse agressiivseid maavaidlusi pidavaid rivaalitsevaid kogukondi.

Patrice Talon

Eesti peaministri Jüri Ratase ja Benini presidendi Patrice Taloni kohtumine Stenbocki majas.

FOTO: Tauno Tõhk

Ärimees Talon valiti presidendiks tänavu märtsis. Beninis tuntakse teda kui Puuvillakuningat. Ta rahastas riigi eelmise presidendi Boni Yayi valimiskampaaniaid nii 2006. kui 2011. aastal. 2012. aastal süüdistati Taloni aga osalemises plaanis, mille eesmärk oli Yayi mürgitada ning ärimees põgenes Prantsusmaale. 2014. aastal sai ta aga presidendilt endalt armu ning naasis riiki. Tänavu kevadel kinnitas Talon, et presidendik saades, teeb ta pingutusi nii terrorismi kui piiriülese kuritegevuse ohjeldamiseks ja riigi ühtsuse suurendamiseks. Benin on panustanud näiteks võitlusesse Boko Harami islamistidega.