Juhan Mellik: odavad klikid

Juhan Mellik. Foto: Tairo Lutter / Postimees

21. sajandi virtuaalne progressievangeelium kõlab lihtsalt: me kõik oleme ühendatud, meil kõigil on kogu inimkonna tarkus vaid mõne hiirekliki kaugusel. Nõnda on kõnelenud suur prohvet Mark Zuckerberg; tema epistlit jutlustavad kogu Silicon Valley ja edumeelne inimkond.

Nad unustavad mugavalt oma loomingu tumedama pooluse: niisama lähedal on ootel ka kogu inimkonna idiootsus. Ma ei mõtle siinkohal lihtsat teadmatust või võhiklikkust – igaühel on põhiseaduslik ja võõrandamatu õigus olla rumal. Pean silmas kuritegelikku ja teadlikku manipuleerimist, mille põhjal on loodud terve tööstus.

Ameerika ajakirjanduses on leidnud laialdast kajastamist, kuidas Donald Trumpi toetavad paremäärmuslased ja vandenõuteoreetikud kasutasid digiajastu hüvesid ära.

Nopi midagi kontekstist välja või lase vastase kohta liikvele kuulujutt või laim. Vajadusel võib ka ise midagi välja mõtelda – keegi loll ikka usub, vahet pole. Seejärel tuleb postitada oma vaimusünnitis Facebooki või Twitterisse ning jälgida, kuidas rahvas selle alla neelab.

Tänuliku publiku liikmed omakorda kütavad üksteist üles ning ennäe! suisa imekombel on sündinud terve hulk inimesi, kes usuvad, et Hillary Clinton tahab hävitada Ameerika demokraatiat või Barack Obama on maapealne Antikristus.

Meie kodustes tingimustes tähendab see kildkonda, kes on veendunud: Toompead juhivad juudid-vabamüürlased ja juuretud multikulti-kosmopoliidid, kelle südameasjaks on Eesti rahvuskehandi hävitamine. Just selleks viisid nad meid Euroopa Liitu, just seepärast tahavad nad luua Maarjamaale islamikalifaati. Parimal juhul on need lurjused vaid käpikud suures vandenõus, halvimal täiesti teadlikud ja süüdivad kaasosalised.

Kui ameeriklastel on «uudiste» portaal Breitbart ja Alex Jones, siis meil on Telegramm ja Jüri Lina.

Kõik see oleks pigem naljakas, kui sel poleks täiesti reaalseid tagajärgi. Trump valitigi presidendiks ära, inimesed usuvadki kõige paranoilisemat jura, mida neile ette söödetakse. Ning toimivad sellest lähtuvalt.

Vanasti ei leidnud poolemeelsed ja nende ideed meedias kõlapinda – neid ei lastud lihtsalt eetrisse. Praegu aga: ole meheks, tee oma blogi või konto ning kuuluta oma püha tõde! Järgijaid leidub alati. Zuckerbergi evangeelium on loonud olukorra, kus inimkonna kõige helgemate peade looming seisab kõrvuti kõige madalama taseme pühkmetega, nagu võrdne võrdsega. Ehkki Facebook olevat lubanud, et hakkab oma lehekülgedel leiduvat rohkem tsenseerima...

Kuidas siis toimida? Ühelt poolt peaks see osa meediast, mida nimetatakse professionaalseks, võtma endale seda suurema vastutuse kuritahtliku rumaluse paljastamisel ja mitte sellega odava menu nimel kaasa mängima.

Teiseks: ma ei ole kursis praeguse meediahariduse detailidega Eesti keskkoolides, kuid igal juhul tuleks seal õpetada rohkelt kriitilist suhtumist. Eriti allikakriitikat.